/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Euroopa Liidule võib pikapeale saatuslikuks saada tema ülereguleeritus ja asjatundmatud piirangud. Euroopa Komisjoni 2015. aastani kinnitatud kvoodid on kaasa toonud suhkru 20protsendise puudujäägi. Miks oli vaja kehtestada sellised kvoodid? Keegi ei vasta.
Normaalses majanduses paneb asjad paika nõudluse ja pakkumise suhe. Kui millegi järele tekib suurem nõudlus, tuleks turusoovile vastata lisakoguste, mitte hinna üleskruvimisega. Ammu on aeg lõpetada lollid jutud, et Eestis on kõik sellepärast kallis, et siinne turg on väike. Ega meie turg enne Teist maailmasõda suurem olnud, aga seda aega mäletavad inimesed teavad, et asjad käisid teisiti.
Suhkru märkimisväärne kallinemine Eestis tõmbab selgesti tagasi vahepeal tõusuteele asunud koduste hoidiste ja kompottide valmistamise. Kuigi ainult maasikatest moos maitseb kaugelt paremini kui see lurr, mis sisaldab 40 protsenti maasikaid.
EL võib nüüd veenduda, et arenguriikidele ei saa loota isegi siis, kui nendega on arenguabi raames sõlmitud sooduslepingud. Brüsselis peaks vähemalt nüüd nähtama, kui lühinägelik oli otsus liikmesriikides suhkrutootmist kärpida. Nüüd pole pääsu ja EL peab suhkru importi suurendama. Näis, kui palju leevendab suhkrupõuda poole miljoni tonni tollimaksuta suhkru sissevedu.
Suhkru kallinemine paneb hinda juurde paljudele toodetele. 100kroonine pisike tordiplönn on praegugi kallis, aga see pole veel hinnalagi.
Ükskord suhkru hind muidugi jälle langeb, tulevikutehingud seda juba näitavadki. Siis saame taas imestada, kuidas on võimalik, et suhkur on odavnenud, aga magusat sisaldavate toodete hinnad püsivad nagu naelutatult kõrgena.
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)