Ohtliku bakteriga kurke pole Eestis veel leitud

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sakslaste andmeil levib ohtlik kolibakter värskete tomatite, kurkide ja salati kaudu. Eestis pole tõsist haigestumist põhjustavat bakterit köögiviljadelt leitud.
Sakslaste andmeil levib ohtlik kolibakter värskete tomatite, kurkide ja salati kaudu. Eestis pole tõsist haigestumist põhjustavat bakterit köögiviljadelt leitud. Foto: Toomas Huik/Postimees

Mai teisest nädalast on köögiviljadega levinud kolibakter sundinud Euroopas haigevoodisse sadu inimesi ja tapnud vähemalt kuus. Veel pole selgust, kus peitub haiguskolle ja mil viisil nakatuti.

Eestis ohtliku haigustekitajaga kurke, tomateid ega muid vilju veel leitud pole. Küll on köögiviljade riikitoojad hakanud igaks juhuks oma kaubale lisakontrolli tellima, rääkis veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektori asetäitja Olev Kalda.

VTA teeb samuti uuringuid. Plaanis on Hispaaniast ja mujalt Euroopast tulnud viljade kõrval kontrollida Eestis kasvatatuid.

Kahtlusalune sõnnik

VTA andmeil on Saksamaal järsult tõusnud hemolüütilise ureemia sündroomiga (HUS) ja verise kõhulahtisusega patsientide hulk.

Haigusjuhte on registreeritud ka Rootsis, Suurbritannias, Hollandis, Taanis ja Norras.

Haigustekitaja on inimesele ohtlikku toksiini tootev enterohemorraagiline kolibakter, mis sakslaste andmeil levib värskete tomatite, kurkide ja salati kaudu.

“Selline haigustekitaja ei saa sattuda köögiviljadele mujalt kui inimese või looma organismist,” sõnas Kalda. “Võib sattuda väetamise kaudu ehk maakeeli sõnnikust.”

Kolibakteri tüüpe on sadu ja kõik neist pole sugugi tapjabakterid, vaid tavalised kaaslased meie organismis.

Pärnakatele seostub kolibakter mereveega: niipea kui tuhanded suplejad end merevees leotavad ja osa ka kergendab, võib bakter võimust võtta. Kalda nentis, et tegu ongi samasuguse teemaga. Nagu supeldes ei tasu vett alla neelata, ei tohi pesemata köögivilju süüa.

Peske ja koorige

Et haigustekitaja ei ela köögivilja sees, vaid selle välispinnal, saab veest abi.

“Viljade pesemine ongi efektiivseim viis kolibakteriga nakatumist vältida,” kinnitas Kalda. “Täiesti piisab pesemisest ja koorimisest, enda käed peavad loomulikult ka puhtad olema.”

Samal ajal tuleb arvestada, et tegu on ülilihtsalt leviva bakteriga. Kui ohtliku kolibakteriga kurk puutub toidukotis või lõikelaual vastu saiapätsi, võib seegi nakatuda. “Kuid mingi hüpiknukk see bakter pole, et ühest korvist teise või ühest lauaotsast teise hüppaks,” rahustas Kalda.

Iseenesest on tegu tuttava bakteriga ja Eestiski on samalaadseid haigusjuhte esinenud. Praegu üritavad eri riikide spetsialistid selgust saada, millest on tingitud seekordne ulatuslik levik.

“See on arusaamatu. Praegu tegeldakse väga tõsiselt sellega, et aru saada, miks haiguspuhang nii suur on,” selgitas Kalda.

Mõni haigusjuht

Eestis on enterohemorraagiline kolibakteri nakkus siiski harva esinev haigus. Terviseameti andmetel registreeriti mullu viis, 2009. aastal neli ja 2008. aastal kolm tõvejuhtu. Tänavu ei ole registreeritud ühtegi haigestumist.

Haigust tekitav kolibakter levib enamasti saastunud toidu või vee, eriti pastöriseerimata piima, puudulikult kuumtöödeldud liha, idude, rohelise salati ja muude köögiviljadega. Hügieeninõuete eiramisel võib nakatuda ka saastatud pindade või esemetega kokku puutudes.

Nakkuse peiteperiood kestab kolm kuni kaheksa päeva. Nakatuda võib isegi väga väikese haigustekitaja hulgaga kokku puutudes. Haigusnähud varieeruvad kõhuvalust ja verisest kõhulahtisusest HUSini, mida iseloomustavad äge neerupuudulikkus ja närvisüsteemi haigusnähud. HUS kujuneb tavaliselt nädala jooksul pärast kõhulahtisuse teket umbes kaheksal protsendil haigetest. Harvadel juhtudel lõpeb haigus surmaga.



Hoiduge nakkusest

 Kolibakteri nakkuse vältimiseks tuleb juur- ja puuvilju voolava vee all korralikult pesta, liha aga läbi küpsetada vähemalt 70kraadises kuumuses.

 Toitu valmistades tuleb puhtana hoida tööpinnad ja -vahendid, vältida ristsaastumist ehk toored toiduained, eriti liha, tuleb hoida eraldi valmistoitudest.

 Valmistoitu ei tohi pikka aega hoida soojas, vaid külmkapis, sealgi kuni paar päeva.

 Tõhus ennetusmeede on kätepesu pärast tualeti kasutamist ja enne sööki.

Allikas: terviseamet

Märksõnad

Tagasi üles