Maiko Kalvet: Välismaal tuleb arvestada erisustega liiklusreeglites

, D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi juhatuse liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maiko Kalvet.
Maiko Kalvet. Foto: PP

Liiklusseadus, mis jõustub 1. juulist, muudab oluliselt Eestis kehtivat liikluseeskirja. Suvel autoga välismaale reisides tasub aga tähele panna, et välisriikides võib kehtida selliseid reegleid, mida pole uues ega vanas Eesti liikluseeskirjas.

Näiteks on Taanis, Iirimaal, Itaalias, Horvaatias, Hollandis, Šveitsis ja Norras asulavälistel tavamaanteedel piirkiirus 80 kilomeetrit, Rootsis aga suisa 70 kilomeetrit tunnis. Keerulisem on olukord Poolas, kus asulates tohib 5–23 sõita kuni 50, ent 23–5 juba 60 kilomeetrit tunnis. Kuna Suurbritannias meetermõõdustikku ei kasutata, on seal õige imelikud kiiruspiirangud: asulates 48 kilomeetrit (30 miili tunnis), väljaspool asulaid 97 (60 miili) ja kiirteedel 113 kilomeetrit (70 miili) tunnis.

Inglismaal tohivad alla 14aastased lapsed sõita ainult sõiduauto tagaistmel, Iirimaal ja Saksamaal aga alla 12aastased ja viimasena mainitud riigis on kohustuslik turvatool nagu Eestis. Hispaanias tuleb turvavööga kinnitada autos sõitvad koeradki.

Erinevad on parkimise-peatumise keelu märgid. Inglismaal annab täielikust, ööpäev ringi parkimis- ja peatumiskeelust märku kaks punast joont sõidutee servas. Kui seal on ainult üks punane joon, on peatumine keelatud 7–19. Iirimaal keelab parkimist kollane topeltjoon sõidutee servas, üks kollane joon märgib peatumiskeeldu. Kui Itaalias on äärekivid tähistatud kollase ja mustaga, tähendab see parkimiskeeldu.

Seevastu Austrias, Tšehhis, Slovakkias ja Rootsis näitavad parkimise keeldu kollased siksakilised jooned sõidutee servas, pidev kollane joon tähendab aga peatumiskeeldu. Slovakkia pealinnas Bratislavas on parkimine lubatud vaid selleks ette nähtud kohtades. Parkimiskeeld kehtib Taanis kümme meetrit enne ja pärast ristmikku, Poolas ei tohi 100 meetrit enne ega pärast raudteeülesõitu isegi peatuda. Kreekas on tänavatel või parklates autos ööbimine keelatud.

Erisusi on eesõigustes ja möödasõidulgi. Näiteks Itaalias on liinibussidel mäekurudes ja mägiteedel alati eesõigus, sõltumata liiklusmärkidest, Šveitsis kehtib see pasunaga tähistatud postiteedel ja laieneb postibusside suhtes. Kui mägiteedel ei ole kahel autol võimalik teineteisest mööduda, peab üldjuhul andma teed mäest alla sõitja. Erandiks on juhtum, kui kohtuvad kaks eri kaaluga autot. Siis peab teed andma kergem sõiduk.

Horvaatias ei tohi sõitjate sisenemise või väljumise ajal koolibussidest mööda sõita ja möödasõidul tuleb selles riigis manöövri lõpetamiseni näidata suunatuld. Türgis peab möödasõidul ja enne kurvi signaali andma, Poolas pole lubatud mööda sõita ristmikel.

Detailsemat infot liikluseeskirja erinevuste kohta riigiti saab veebilehelt http://das.ee/liikluseeskirjade-moned-erisused-euroopa-riikides.

Kuigi Euroopa Liit on otsustanud vastastikku tunnustada trahviotsuseid, nõutakse trahv välismaal enamasti sisse kohapeal. Erandiks pole kautsjoni nõudmine. Näiteks, kui Prantsusmaal toime pandud konkreetse liiklusrikkumise eest võib karistuse määrata ainult kohus, tuleb peale selle maksta oletatav trahv ja protsessikulusid kattev tagatisraha. Kautsjoni nõudmine on tavaks ka Šveitsis ja Itaalias ning trahvi kohapeal sissenõudmine Hispaanias, vastasel juhul võidakse neis riikides auto hoiule võtta.

Kui politsei teid välismaal peatab ja milleski süüdistab, ei ole mõtet end uisapäisa süüdi tunnistada enne, kui te oma süüs veendunud olete. Nii mõneski riigis võidakse ära kasutada välismaalase teadmatust tolles riigis kehtiva seadusandluse suhtes ja keelebarjääri.

Seega, enne paluge endale alati lahti seletada liiklusrikkumise sisu. Kui olete sõlminud õigusabikulude kindlustuse ja tunnete, et teile tehakse liiga, võtke abi saamiseks ühendust oma teenusepakkujaga. Kindlustusseltsi esindaja poole pöördumisel aidatakse teid kohapeal liiklusrikkumise menetlemisel tasuta. Abi tõlkimisel ja juriidilist nõu saab küsida Eesti konsulaaresindusest vastavas riigis.

Tuleb arvestada sellega, et konsulaaresinduse poole pöördumisel võtab rikkumise menetlemine kauem aega ja suure tõenäosusega te kohe reisi jätkata ei saa.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles