Juhtkiri: Malk kargab maast üles

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pärnu Postimees.
Pärnu Postimees. Foto: PP

Hea, kui mõni lapsevanem eilses Pärnu Postimehes avaldatud turvakaamera piltidelt oma võsukese ära tunneb. Saab vähemalt teada, millega järeltulija tegeleb. Ent arvestades kurjamihakatiste vanust ja väljasoleku hilist aega, võib oletada, et neid vanemaid oma lapse tegevus linnaruumis ei huvita.

Ehk tunnevad öistes vandaalides ära oma kooli õpilase õpetajad või klassivennad-õed, kuid küsitav on, kas kaamerasilma jäänud koolikohustusest üldse midagi teavad.

Oleks armas, kui politsei tuvastaks salvestustelt mõne tuttava näo, saaks tegelase vahele võtta.

Masendav, kui palju lõhutakse Pärnus firmade, laste- ja tervishoiuasutuste, eraisikute ja omavalitsuse vara. Üritasime kord linnamajanduses selgusele saada, kui suur summa kulub igal aastal lõhutu asendamiseks ja parandamiseks, ning juuksed tõusid püsti.

Maotu on see, kui harva mõni laamendaja kinni võetakse. Võib-olla on siin teatud ajakirjanduslik puudujääk, sest lõhkumistest kirjutatakse lehes pikalt, aga kui keegi tabatakse, piirdutakse lühiuudisega.

Pärnakatel on aga õigus tunda oma ”kangelasi” nägupidi. Seal, kus korrakaitse on inimeste ja ühiskondliku vara säilimise tagamisel hambutu, hakkab õilmitsema kuritegevus.

Kust läheb piir, mille ületamisel võtab öiste vägilaste tegudest tüdinenud pürjel korra tagamise oma kätte? Siis on mõõdukas omakohuski päris omal kohal.

Pole vaja ennast petta, et soojal ajal suvepealinna lühikeses öös märatsejad on mujalt siia sõitnud külalisesinejad. Ei, pigem on see meie kohalik tühja kuplialuse ja põlveõnnaldes püksitagumikuga tulevik.

Märksõnad

Tagasi üles