Toetus kosutab kaubalaevastikku
Eestiga sarnase lähiminevikuga naaberriikide Läti ja Leedu kaubalaevastik on peale riigi toetusmeetmete rakendamist taas kosunud. Leedu lippu kannab 62 üle 500tonnist ehk kaubalaevaks klassifitseeruvat alust kogutonnaažiga 379 000 ja Läti lipu all on 27 alust. Meie registris on järel kolm üle 500tonnist kaubalaeva, kusjuures 1996. aastal oli neid 45.
Eestis riiklikud toetusmeetmed puuduvad. Alates aastast 1995 on lahkunud Eesti registrist vähemalt 43 kaubalaeva ja sellega umbes 1300 töökohta (arvestusega 30 kohta laeva kahe vahetuse ehk meeskonna peale). Lihtne arvutus näitab, et sellel perioodil on riigil jäänud saamata 1,6 miljardit krooni üksnes maksutulu.
Kaks Tallinki laeva, Regina Baltica ja Romantika, on Läti lipu all 2006. ja 2007. aastast, see tähendab tööjõult maksulaekumiste vähenemist 118 miljonit krooni. Jah, tõsi, Tallink laienes uute laevade arvelt ja maksulaekumine sedavõrd kopsakalt ei vähenenud. Kuid väljalipustamise tõttu laekumine ka ei kasvanud.
Vastuseis valitsuses
Mõttemall, et igaüks saagu ise hakkama ja riigi roll olgu minimaalne, kahjuks merenduse rahvusvahelise konkurentsivõime tagamisel ei tööta.
Tänu merendusorganisatsioonide survele on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valmimas merenduse arengukava nimetust kandev dokument. Juba selle väljatöötamise käigus on aga selgunud, et eksisteerib tugev vastasseis, rakendamaks erisusi, mis puudutavad laevanduse ettevõtluskeskkonda, sealhulgas meremeeste maksustamist. Tänavu 5. aprillil ütles minister Juhan Parts riigikogus, et ei ole õnnestunud veenvalt näidata seost registreeritud laevade arvu ja majandusliku kasu vahel ühiskonnale, võttes arvesse, et suurte muutuste esilekutsumiseks tuleks riigiabi anda suures mahus, mis tähendab otsest kulu maksumaksjale. Seda tuleb nimetada avalikkuse eksitamiseks, mille ilmselt on kokku kirjutanud ebakompetentsed nõunikud.
Kaubalaevastikuta mereriik
Mida me sellise tegevusetusega kaotame? Kõigepealt jäävad ära tuhanded töökohad ja isegi maksusoodustuste rakendumisel sadade miljonite maksukroonide laekumine riigi kukrusse. Hoopis suurem ja raskemini korvatav kaotus on noorte huvi langus meremehe elukutse vastu.
Tõsi, praegu veel hoiab laevanduse lippu üleval Tallink, kuid kauaks? Viimase viie aasta jooksul on Tallink viinud kaks suurt reisilaeva Läti lipu alla, sest Lätis on meremeestel soodustusega maksud, nii sotsiaal- kui tulumaks on fikseeritud summa ehk arvestatud kahelt miinimumpalgalt. Meie aga kaotasime vähemalt 400 töökohta. Kui elukutset valival noorel pole kindlust teatud palgataseme ja töötingimustega töökoha suhtes omamaist lippu kandval alusel, kus töökeelena räägitakse ikka veel vana head eesti keelt, hääbub noorte huvi merenduse vastu tasahilju.
Esinduslikul konverentsil ”Eesti pärast eurot” märkis vandeadvokaat Jüri Raidla, et praeguses kriisiolukorras tuleks põhjalikult üle vaadata riigi toimimisvõime, sest riigi mõtlemisvõime on nõrk ja puudub oskus kuulata väljast tulevaid nõuandeid.
Vaadates, kuidas on suhtutud meie kaubalaevastikule kui ühele merenduse ettevõtlustaladest rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste tingimuste loomisse ehk soodsa ettevõtluskeskkonna tekitamisse, tuleb temaga täielikult nõustuda.
Ei ole vist kohane nimetada mereriigiks riiki, millel puudub oma kaubalaevastik. Riiki, mille ametlikus statistikas ja majandusanalüüsides ei eksisteeri meremajandust.
Praeguse seisuga pelgalt mereäärse riigina on meile omane asjaolu, et juhterakondade koalitsioonilepingus puuduvad üldse igasugused selgesti merendusega seonduvad sätted. Näiteks Soome Vabariigi valitsusprogrammis räägib tervelt neli punkti merendusest.
Suure leiutaja Jaan Tatika ideekavandite laadis püütakse upitada seni veel määratlemata Eesti Nokiat, kuid meile traditsiooniline ja tänini küllaldase inimressursiga merendus libiseb naaberriikidele tulu toovaks ettevõtlussektoriks.
Majandusteadlased ütlevad, et rikkaks saab riik, mis ajab tarka majanduspoliitikat ja millel piisab kvalifitseeritud tööjõudu. Meil ei ole enam oma kaubalaevastikku ja oleme kaotanud olulisel määral selle rahvusvahelise transporditeenuse ekspordipotentsiaali.
Seega ei aja me tarka majanduspoliitikat ega tundu olevat lootust saada rikkaks riigiks.
/nginx/o/2011/06/03/610924t1hc13f.jpg)