Juhtkiri: Nuhtlus nimega Runö

Kui kiirkatamaraan Runö 2012. aastal vette lasti, arvati ekslikult, et ruhnlaste ühendusprobleemid mandriga on murtud. Foto: Urmas Luik

Võib-olla ei oleks pidanud Ruhnu ja mandri vahet ühendust pidava laeva ristinimega väga peenutsema. Eestikeelne Ruhnu olnuks niisama hea kui rootsi- keelne Runö. Või hoopis Lennuk, aga siis pidanuks olema sootuks teistsugune alus: kiire, tormikindel, mahukas ja mugav.

Katamaraani tüüpi kiirlaev Runö valmis 2012. aastal Saaremaa laevaehitusfirmas Baltic Workboats AS. Esimene hooaeg oli hea, laeva iseloomustati sõnadega “uus” ja “kindel”. Sõitjarohkeim kuu oli juuli. Arvati, et sõidugraafik võinuks olla tihedam. Riik oli võtnud endale ülesande tagada ühendus Ruhnuga ja paistis, et sellega oli hakkama saadud.

Ruhnul oleks aeg tunda, et oleme 21. sajandis.

Üsna muretult möödus 2013. aastagi ja enesekindlus lubas mais 2014 välja hõigata, et e-pileteid saab osta ette kogu hooajaks. Ent juba sama aasta septembris oli Runö peamasina tehnilise rikke tõttu remondis ja liinile naasmine lükkus edasi paari-kolme nädala võrra.

2015. aasta suvel lakkas töötamast vasak peamasin. Tunamullu sügisel sai kas veealuse objekti või merepõhjaga kohtumisest viga vasak sõukruvi. Septembris 2017 seiskas tuul laevaliikluse Ruhnu liinil.

Tänavu algas hädade jada koos päikese kõrgema tiiruga ja lõpuks tühistati Runö mootoririkke tõttu kõik väljumised Ringsu ja Pärnu vahel 13. juulini. Asendust pakub Amalie, kulgedes Ringsust Roomassaarde neli-viis ja Munalaidu ligikaudu kuus tundi. Kui kõik õnnestub ja tuul püsib mõistlikkuse piires, läheb reede õhtul Pärnust sõiduks. Aga ikkagi reede ja 13. kuupäev, mine vana sorgusvuntsilist, südvestri ja ahinguga selli tea...

Ruhnu ettevõtjad, kellele turistid peaksid tooma talve üleelamiseks vajaliku polstri, on juba korralikult kahju saanud. Riik ütleb, et head lahendust ei leidu. Kohalikud on lubanud ühenduse kitsaskohad kirja panna ja lahendusi pakkuda. Ruhnul oleks aeg tunda, et oleme 21. sajandis.