“Diverse Universe Performance Festival 2011” iga-aastane tegevuskunstnike festivali tuur kulges eelmisel nädalal läbi Eesti.
Tegevuskunstnikud möllasid Pärnus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
29. mail esinesid festivali kunstnikud Tallinna vanalinnas Pärnu päeval. Pärnu programm korraldati Tallinn 2011 – Euroopa kultuuripealinna raames.
Kohal olid kunstnikud Myk Henry (Iirimaa/New York), Erki Kasemets (Eesti), Steve Vanoni (California), Kaarel Kütas (Eesti), Marcus Vinicius (Brasiilia), 1 KA (Prantsusmaa) ja Philip Luddite (Taani).
Vaatemäng Tallinnas
Üleni mustas prantslasest noise-artist techno-animal 1 KA mõjus Pärnu telgis Lotte teatri ja rahvatantsuansambli vahepeal nagu saadik põrguilmast. Tema mürakobarad lõhkusid päikesepaistelise pühapäevaidülli ja tõid esile gootiaegsete müüride pimedama poole.
Myk Henry, Iiri päritolu newyorklane, kes omal ajal on olnud New Yorgi kiireim Black Jacki diiler ja tipp-10 kunstnik Šveitsis, eitas mastaapse performance’i “Blocking traffic” kollase ohutuslindiga. Interaktiivne teos hõlmas kogu vanalinna, kui kilomeetrite viisi enda ümber keritud lint leidis haakepunktid arhitektuurimälestite, autode, inimestega ja jättis lõpuks maha siksakk-installatsiooni Vabaduse platsilt kuni Paksu Margareetani, sundides inimesi muutma oma harjunud liikumistrajektoore ja põhjustades korrakaitsjate aktiivse sekkumise.
Erki Kasemetsa kolmetunnise etteaste ajal kasvas tema Hobusepea galeriis olev näitus samm-sammult tänava suunas, Kaarel Kütas vallutas jälle kogu Pika jala oma installatiivse etendusega “Valge” ning Steve Vanoni ja Philip Luddite organiseerisid Patkuli vaateplatvormilt alguse saanud hiiglasliku inimpalli veeretamise mängu.
Tavapärases Vanalinna päevade rahvatantsu, klounaadi, vanamuusika, tänavateatri ja koorilaulu õhustikus tekitasid tegevuskunstnikud parajalt furoori, kuid inimeste aktiivne kaasaelamine näitas, et võib-olla ei olegi suvepäevad vaid eelnimetatud esitusvormide tallermaa. Suunamuutus on õigustatud: rahvas on selleks valmis.
Kunst rannas ja kaubamajas
Pärnus toimus 30.-31. mail rahvusvaheline performance’ikongress Academia Non Gratas ja 1.–2. juunil linnaruumis taideetendused USA, Brasiilia, Taani ja Eesti kunstnike osavõtul.
Seekord ei olnud tegemist tavapärase galeriiüritusega kunstipublikule, vaid linnarahvas pidi performance’i ise üles leidma. Või leidis kunst ise vaatajad kohtades, kus ta tavaliselt ei liigu.
Luddite esitas Pärnu rannas “How to Become a Sand Sculpture” ehk “Kuidas saada liivaskulptuuriks”. Apokalüptiline vaatemäng muuli kõrval tabas rannal päevitajaid ootamatult. Kellele nalja, kellele mõtlemisainet pakkuv etendus tegeles maailmalõpujärgse sümboolikaga.
Ville-Karel Viirelaid valis esinemispaigaks Rüütli tänava. Kunagise kohtumaja ees toimunud “Nullsummamäng” rääkis reaalse ja virtuaalmaailma vahelistest seostest ja inimese tunnestatud paratamatusest – vaba tahte võimalustest selles uues maatriksis.
Linnakodanike ja külastajate vaieldamatu lemmik oli kindlasti brasiillase Marcus Viniciuse performance “Beyond”, mis pani mõtlema, kuidas luua endale oma saar või maailm ja samal ajal seostada see publikuga.
Myk Henry mitmetunnine Port Arturi kaubakeskust hõlmav teos “Carte blanche” kaasas tegevusse kõik supermarketi kauplused. Kunstnik kasutas igast müügipunktist ühte müügiobjekti ja transformeerus etenduse käigus nende esemete abil mehest naiseks ja tagasi.
Pärnust läheb “Diverse Universe” Helsingisse ja sealt läbi Stockholmi Bergenisse.