Riik halvendas ettevõtluskeskkonda
Võiksime valitsust justkui kiita julge ja resoluutse eelarve kärpimise eest läinud aastal. Aga me ei tohi jätta küsimata: järsku oleks saanud hakkama väiksemate kärbetega, kui mullimajanduse kasvu ajal poleks valitsus oma rumala eelarvepoliitikaga kriisitulele hagu alla ajanud?
Kangelaslik võitlus iseenda blufitud eelarve väiksemaks lõikamisel, üleöö tõstetud käibemaks ja panganduskriisist tulenenud laenukraanide kinnikeeramine koos turgude kukkumisega lõidki kombinatsiooni, mis pani ettevõtluse hinge vaakuma.
Eestis ei jäänud ettevõtjatel muud üle, kui hinge kinni hoides oodata, et ülejäänud riikide hiiglaslikud abimeetmed tõmbaksid sealse ettevõtluse käima ja päästaksid Euroopa serval ja välisturgudest sõltuva Eesti majanduse.
Meil vedas! Paljuski tänu Rootsi ja Saksamaa, aga ka muude riikide jõupingutustele saab meil kriis mööda. Üks kriisist väljumise kaasandeid on toiduainete hinna tõus. Siinjuures oleks ilmselge liialdus väita, et meie halva seisu tekkes ei ole oma osa valitsuserakondade Reformierakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu lihtsameelsel majanduspoliitikal.
Madalam käibemaks sobib kõigile
Toiduainetööstused asusid kriisi poomisnööri lahti arutama, kuna laenukraanid olid ikka veel kinni, oli neil kõige lihtsam püüda raha arengu tarbeks tarbijate käest. Ärakukkunud käivetega kaubandus keeras hinnatõusule omakorda vinti juurde. Vähendatud palkadega Eestis on toidu hinnad väga paljudele talumatult kõrged.
Oleme olukorras, kus toit maksab niisama palju või isegi vähem kui mujal Euroopas, ent palgad on Eestis kordi väiksemad.
Ainult seitsmes Euroopa Liidu riigis pole toiduainetel käibemaksuerisust. Paljudes riikides on see koguni null protsenti. Sotsiaaldemokraatide arvates peab Eesti siin muu Euroopaga ühte jalga käima ja kehtestama toidule madalama käibemaksumäära. Uuringud näitavad, et mida suurem on ühiskonna kihistumine, seda tõhusama mõjuga toidukauba käibemaksu langus on.
Kriitikud räägivad, et kogu vaheraha pistab taskusse kaupmees ja hinnad ei lange. Usun, et kõigile on selge, et tiheda konkurentsi ja kukkunud käivete tõttu teevad kaubandusketid mida iganes, et suurendada oma käivet ja turuosa. Madalam hind loob selleks kindla võimaluse.
Rahandusminister on öelnud, et parim rohi elu kallinemise vastu on tootlikkuse tõus ja sellest tulenev majanduskasv. Just nimelt! Toiduainete senisest madalam käibemaks mõjutab positiivselt nii põllumajandust kui toiduainetööstust, hoides töökohti, andes arenguraha ja tekitades tugeva surve hinnatõusu suhtes.
Madalamast maksust tulenev odavam toit on võla tasumine Eesti inimestele, kes valitsusliidu lihtsameelse rahanduspoliitika tõttu on pidanud rihma pingutama. Ettevõtjatele on see aga riigi abi, mis õigel ajal tulemata jäi.
