Silvia Paluoja: Põgenemine võõrale marjamaale

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Silvia Paluoja.
Silvia Paluoja. Foto: PP

Ansipi valitsus näib ikka veel läbi sõrmede vaatavat tõsiasjale, et koduriigist lahkub rohkem inimesi, kui naaseb. Sellekohane kinnitus on sisekaitseakadeemia koostatud Euroopa rändevõrgustiku Eesti osa käsitlev uuring, millele tuginedes kuulume euroliidus vastuvoolu ujujate hulka. Sellepärast, et kui euroliidu riikides ületab sisseränne üldiselt väljarännet, kuulub Eesti nende väheste riikide hulka, kus võõrsile lahkujaid on tulijatest rohkem.

Hädapidurite kriginat aga ei kosta Stenbocki majast ikka veel!

“Talendid koju!” on ju tore kutsung, aga nende kõrval tuleks koju kutsuda ehitajad, bussijuhid, kokad, koristajad, meditsiiniõed ja kes iganes, kelle tööpanuseta argitoimetused toppama jäävad.

Rohkem kui hirmtõsine on teadmine, et 2004. aastast on tervishoiuametist välismaale minekuks vajalikud dokumendid välja võtnud 2050 tervishoiutöötajat. See arv ei ole kohvipaksu pealt tuletatud, vaid tugineb Eesti arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu koostatud pressiteatele.

Poliitilise valitsuse asemel jagavad tervishoiutöötajad kuuldavalt rahvusvaheliste organisatsioonide muret Eesti tervishoiusüsteemi kestlikkuse pärast. Võõrale marjamaale mineku põhjus on materiaalne, palk, mis vabalt mahub läbi välismaiste kolleegide lati alt, aga ka väiksem töökoormus, mis endalegi lubab aega võtta.

Statistikaameti andmetel jäi riigis eelmise aasta väljaränne napilt alla viimase kümnendi suurimale väljarändele aastal 2006, kui Eestist läks ära üle 5500 inimese. Seda ametlikult, sest nii-öelda mustalt võõrast leiba teenijaid see arv ilmselt ei kajasta. Siit edasi veereb sotsiaalsete probleemide aina kasvav lumepall, millesse kuhjuvad välismaal tööd rabavate vanemate lapsed, kes parimal juhul on jäetud lähedaste hoolde.

Üks kodunt võõrsile mineku põhjusi on tööturu aeglane taastumine, kaua kestev tööpuudus, palgad, mis hinnatõusurallis sunnivad tavainimest vedama palgapäevast palgapäevani eurosenti teisega kokku, elama maksudest maksudeni. Ja kihistuvas ebavõrdsuses ei huvita neid enam, kas Eestit on üks, kaks või kolm.

Rahvaarv kahaneb ka igapäevases liikluses. Euroopa Liidu transpordikomitee andmetest järeldub, et viie parema riigi hulka jõudmine nõuab Eestilt suuri pingutusi. See tähendab, et aastane liiklusohvrite arv ei tohiks ületada 40–60. Eestis on tänavu viie kuuga hukkunud juba 33 inimest ja liiklusrikkumiste hulk suureneb, kuigi põhimaanteede ääred on täis tikitud ülbikjuhte korrale kutsuvaid automaatkontrolli kaameraid.

Hooligem üksteisest! Oma trikoloorses riigis, kuhu looduse kingitusena saabus suvesoojus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles