Riik kohustub iga kaebust menetlema

Karin Klaus
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anne Sillaots.
Anne Sillaots. Foto: PP

Lääne ringkonnaprokurör Anne Sillaots selgitab, mis saab edasi, kui lähisuhte vägivalla juhtumis (LSV) kannatanu avalduse põhjal on alustatud kriminaalmenetlust.

Ohver soovib enamasti pääseda oma kannatuste põhjustajast füüsiliselt eemale. Viibimiskeelu puhul peab vägivallatseja kuni 12 tundi ohvrist eemal olema. Tuvastades teos kuritöö tunnused, saab isikut kahtlustatavana kinni pidada 48 tundi. Prokurör saab kohtult taotleda kahtlustatava vahistamist, mis kohtueelses menetluses võib kesta kuni kuus kuud.

Ajutist lähenemiskeeldu saab kohaldada vaid alustatud kriminaalmenetluses tingimusel, et kannatanu seda taotleb või annab selleks oma kirjaliku nõusoleku.

Menetlemisaegne lähenemiskeeld lõpeb kohtuotsusega. Kui inimene mõistetakse süüdi isikuvastases kuriteos, võib talle kohaldada võlaõigusliku lähenemiskeelu, mis kehtib kolm aastat.

Kriminaalasja menetledes kuulatakse üle kannatanu, tunnistajad, kogutakse tõendeid. Kui materjalid on koos ja on otsustatud menetlusliik, jõuab kriminaalasi kohtusse.

Sillaotsa sõnutsi võtab kõige rohkem aega üldmenetlus, kus kõik tõendid, eksperthinnangud esitatakse suuliselt kohtule.

Lihtmenetluste hulgast on ohvrile tihti atraktiivne lühimenetlus, sest siis ei pea kannatanu ise kohtusse tulema, asja arutatakse toimikumaterjalide põhjal.

Võimalik on veel kohtuväline lepitusmenetlus, kus konflikti pooled saadetakse sotsiaalkindlustusametisse ja seal tegeleb nendega edasi lepitaja. “Võime pakkuda leppimist, kui näeme, et tegu oli vägivalla äkkpuhanguga, mis juhtus esimest korda,” kommenteeris Sillaots. “Lähisuhte vägivalla puhul ei tohi süüdlase karistamine muutuda vägivaldseks pere lõhkumiseks.”

Tasub teada, et kui kannatanu teeb avalduse politseile, ei saa seda tagasi võtta, riigi kohustus on kaebust menetleda. On võimalus lõpetada kriminaalmenetlus oportuniteediga, mis tähendab, et vägivallatseja võtab oma teo eest riigi ees kohustuse, aga karistusregistrisse seda ei kanta.

Sillaots leiab, et tihti tehakse selle teema puhul üksiknäidete põhjal kohatuid ja juriidiliselt kirjaoskamatuid üldistusi.

“Meedias kajastatakse kõige drastilisemaid juhtumeid ja küsitakse, miks süüdlasi karmimalt ei karistata,” kritiseeris prokurör. “Samal ajal kaalutakse iga kaasuse korral, mis konkreetse pere puhul on kõige kasulikum lahend. Iga juhtum on eriline, kannatanu huvides kõikidest asjaoludest avalikkuses ei räägita. Kui meediasse jõuab ühekülgne info, millest tehakse meelevaldseid üldistusi, tekib teistel LSV ohvritel tunne, et polegi mõtet abi otsida.”

Kõige rohkem teevad 30aastase tööstaažiga prokurörile muret LSV all kannatavad lapsed, kes ise ei saa ega oska abi paluda. Sillaots paneb kõigile südamele, et selliseid lapsi märgataks. Lastekaitseseaduse järgi on kõigil inimestel lausa kohustus abivajavast lapsest politseisse või lastekaitsesse teatada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles