/nginx/o/2018/03/02/7651339t1hb9f8.jpg)
/nginx/o/2018/07/10/8562307t1hddb1.jpg)
Soe suvi on meelitanud sinivetika õitsele, mistõttu rannakülastajatel tasub olla valvas vetikaohu suhtes.
Sinivetikate õitseng ohustab supluskohti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Pärnumaal vastab vee kvaliteet terviseohutuse infosüsteemide andmetel normidele nii Pärnu keskrannas, Kabli, Mai, Vana-Pärnu rannas kui ka Rääma väliujulas, peaksid suve teises pooles mereranda või siseveekogusid külastades eriti tähelepanelikud olema allergikud, eakad ja väikelastega rannalised.
“Eriti ohtlik on sinivetikaõitsengu korral vesi loomadele,” ütles terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Knut Tamm. Supeldes tuleb vältida vee neelamist. Pärast vetikarikkas veekogus ujumist tuleb end kohe duši all pesta ja vahetada riided.
Sinivetikate esinemise tõenäosus suureneb igal aastal juulis-augustis. Esmase vaatluse põhjal on sinivetikat lihtne määrata. Kui märkate, et vesi on muutunud silmaga nähtavate helveste pärast kollakasroheliseks ja kogu kaldaäär on kaetud tiheda rohelise massiga, mis lõhnab kopituse järele, võib tegu olla sinivetikatega. Kui vee värvi muutvad helbed on nii väikesed, et vette pistetud oksal püsima ei jää, on sinivetika tõenäosus veel suurem.
Vetikaohu eest on andnud hoiatuse Eesti mereinstituut, märkides, et sel aastal näiteks Soome lahes õitsevad sinivetikad küllaltki intensiivselt. Soodsate tuultega võib lagunev sinivetikas kanduda supelrandadesse.
Suplusvee seireandmetega saab tutvuda vee terviseohutuse infosüsteemi kaudu.