Karin Allik: Paber ja pakend linnapildis

Karin Allik
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnus Tormi tänava kogumispunktis valitses taoline segadus pea nädala.
Pärnus Tormi tänava kogumispunktis valitses taoline segadus pea nädala. Foto: Karin Allik

Üleeile õhtul võtsin ette omamoodi ajakirjandusliku eksperimendi ja sõitsin läbi kõikide kodukandi avalike vanapaberi ja pakendi kogumiskastide juurest. Pilt ei olnud ilus: mitu korda ootasid mind ees üle ääre ajavad konteinerid ja tuulega tänavat mööda laiali kantud jäätmed.

Eesti linnaruumi puhtust tasub üldiselt imetleda, eriti lõunamaareisilt naastes, kus turistide tekitatud prügi käib kohalikel enamasti üle jõu. Küll aga on kodulinnaski arenemisruumi. Nähtu ütleb, et prügiveo graafikud peaksid olema paindlikumad ja konteinerid ümbritsetud aia või kuuriga, vältimaks jäätmete lenduminekut.

Suviti kasvab prügi hulk Pärnus pea veerandi võrra.

Probleem kipub olema teravam just eramute piirkonnas, kuna kortermajadel lasub kohustus isiklikke vanapaberi konteinereid ülal pidada ja avalikesse kastidesse jõuab prügi seal alles siis, kui esimesed on täitunud. Samuti kerkib mure esile pigem suvel: hiljuti avaldas jäätmekäitleja Ragn-Sells, et sel ajal kasvab prügi hulk Pärnus pea veerandi võrra. Avalike konteinerite tühjendusgraafik püsib aga sama.

Inimene on teatavasti mugav ja võib kergesti käega lüüa. Nii ka prügimajanduse puhul: kui lähim paberi- või pakendikonteiner on kuni poole kilomeetri kaugusel ja kohale jõudes nii täis, et ajab juba üle ääre ega mahuta rohkem, tuleb kott visata muu prügi hulka või jätta järge ootama lahtiselt konteineri kõrvale. Tasapisi kaob nii motivatsioon jäätmete sortimisega üldse pingutada.

Küllap ei ole kogumispunkti vahetutel naabritelgi elu parajasti palju ilusam. Üle ääre ajavast kastist jõuab osa jäätmeid tuulega kõrvalaeda ja suviselt sooja päikese käes ei või pikalt seisev prügi kuigi hästi lõhnata. Seega oleks aed konteinerite ümber ja tihedam tühjendusgraafik igati tervitatavad.

Niisiis näib, et kui üldiselt liigub jäätmemajandus korraga edasi- ja tagasikäigul – üha rohkem kogutakse biojäätmeid, aina vähem aga plekktaarat – seisavad paberi- ja pakendikäitlus endiselt paigal. Kogumisele hoogu juurde andes teeksime kodumaa keskkonnale aga vaid head: parandaksime nii linnapilti kui ka suhtumist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles