Koonga õpilased uurivad inimese mõju maastikule

Vilsandil pakkusid Koonga kooli keskkonnateadlikkuse suurendajatele põnevust korallilised kivid, mis tekkisid ajal, kui paiknesime praeguse ekvaatori kohal.

FOTO: Agnes Kaio

Koonga põhikooli poolesajaliikmeline pere haakus keskkonnateadlikkuse programmiga, uurimaks inimese mõju maastikule loodusvarade kasutamisel, ja koostab teemakohase voldiku ja lauamängu.

Väikesele maakoolile algas ettevõtmine direktor Ülle Andrea ja loodusainete õpetaja Hele Nööri kirjutatud projektist „Inimese mõju maastikule – looduskaitse versus loodusvarade kasutamine“, milles keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) taotleti raha õpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks. Vastus ei lasknud ennast kaua oodata, KIK toetas koongalaste ettevõtmist 3750.46 euroga.

Kooli direktori sõnutsi eelnes projektipõhisele kahele õppekäigule põhjalik ettevalmistus: tundides tutvuti rahvusparkide ajaloo ja põhimõtetega, käsitleti inimeste suhtumist loodusesse, otsiti internetist teavet ja valmistuti koostama voldikuid.

Esimene õppekäik viis Koonga lapsed meretagusesse Vilsandi rahvusparki, mis mullu tähistas 100 aasta juubelit ja on Eesti looduskaitse nurgakivi.

Sisutihedal päeval tutvusid õpilased Vilsandi rahvuspargi moodustamist kajastava väljapanekuga Loona mõisas, vaatasid filmi hüljestest ja tegid paadimatka. Saarevaht Margit Tätte hoiab korras riigimetsa majandamise keskuse matkaradu, mis viivad ka majakani.

“Õpilased käisid korallilistel kividel, mis on tekkinud siis, kui Eesti asus ekvaatori kohal, need kivid olid tõesti nagu kärjed,” nentis Andrea kui projekti üks vedajaid.

Tagasiteel peatusid õpperändurid Miku metsapargis, proovisid puukoorimist, vikatiga niitmist, kahemehesaega saagimist ja veendusid käpaliste rajal, et looduses on võimalik elada ümbrusele kahjulikke tagajärgi põhjustamata.

Teise õppekäigu tegid keskkonnateadlikkuse suurendajad Lahemaa rahvusparki päeval, mil see kui Eesti esimene ja suurim rahvuspark tähistas 40. aastapäeva. Oma silmaga nähtu-kuuldu põhjal tõdesid õppurid, kuidas mõisakultuur muutis Eesti maastikke, käisid Sagadi mõisas ja uudistasid loomasarvedest mööblit.

Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis sõitsid koongalased tööliste maa-aluse rongiga, hoidsid käes töötavat puuri, tunnetasid kaevanduse käikude rõskust, peatusid Kiviõlis Baltikumi kõrgeima tuhamäe juures. Nentides, et põlevkivi kaevandamine ja kasutamine on vajalik, kuid seda tuleb teha keskkonda säästvalt ja aheraine mäed on tarvis kasutusele võtta.

“Meie projekt jätkub sügisel, viimistleme infovoldikuid arvutiõpetaja Agnes Kaioga ja paneme need huvilistele üles kooli ja KIKi kodulehele, tutvustame õppekäikudel nähtut vanematele ning valla teise põhikooli, Lõpe õpilastele koostame viktoriiniküsimused, kujundame õpitu ja nähtu alusel lauamängu,” loetles direktor ettevõtmisi, mis toimuvad selle nimel, et õpilased mõistaksid säästva eluviisi vajalikkust ja levitaksid sellist ellusuhtumist kodus ja koolis.

Tagasi üles