Põhimõtteliselt ajas kaitseminister ja Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar Postimehe eilses arvamusartiklis õiget juttu. Konkurentsivõime tagamiseks tuleks riigiaparaati koomale tõmmata. Just nimelt: tuleks.
Juhtkiri: Mart Laar näidaku eeskuju
Postimehe netikommentaarides öeldi samuti õigesti: näidaku Laar eeskuju, kaitseministeeriumis töötab palju ametnikke.
Eile tuligi teade, et ministeerium kärbib paari lähima aasta jooksul viiendiku võrra oma välisesindajate arvu.
Võimuleppe kohaselt on valitsemiskulud neljaks aastaks külmutatud. Tagatippu lubas rahandusministeerium ise lõpuni kirjutada eelarved nende ministeeriumide puhul, kus ei suudeta kokkuhoiuvajadusest aru saada ega etteantud piiridesse mahtuda.
Õige: kui rahvas on juba mitu aastat rihma pingutanud, tundku pitsitust bürokraadidki. Kui Eesti kriisi sattus, koondas ja kärpis erasektor nii, et vere maitse suus. Mida tegi riik? Kaotati ametikohad, mis ei olnud täidetud, ja vähendati palku, mis esimesel võimalusel jälle taastati.
Juhtus nii, et kui eraettevõtlus praegu taastub, siis avalik sektor elas hullu aja üle suurt kannatamata. Bürokraatia on tõesti surematu!
Loomulikult saab valitsus aru, et Eesti riigi toimimine jätab soovida. Kunagi laineid löönud e-Eestil on sära silmist kadunud.
Ilmselt võib hakata rääkima teatud seisakust, stagnatsioonist, sest hädavajalik saab ju kuidagi tehtud, aga mida pole, on särtsakad ideed.
Peale riigiaparaadi on kindlasti kokkutõmbamise kohti omavalitsussüsteemis. Ennekõike tuleks muuta avaliku teenistuse seadust, et ametnikust võiks lahti saada hiigelhüvitisi maksmata. Erasektoris töötajale kingaandmine on Eestis muudetud juba üsna lihtsaks.