Allkirjastati kümne miljoni eurone leping Sindi paisu lammutamiseks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Täna allkirjastasid keskkonnaagentuur ja konsortsium GRK Infra AS ning Graniittirakennus Kallio Oy kümne miljoni eurose lepingu, alustamaks Pärnu jõel Sindi paisu lammutustöödega.

Nii anti pärast pikki ettevalmistustöid start kolm aastat kestvatele ehitustöödele, millega likvideeritakse Pärnu jõestiku olulisim rändetõke.

Keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur ütles BNSile, et koos käibemaksuga kümne miljoni eurone leping kujunes planeeritust umbes miljoni võrra kallimaks. Tema sõnutsi on kallinemise taga tõenäoliselt ehitussektoris valitsev konjunktuur ja pigem on positiivne, et hind rohkem ei tõusnud.

Sindi pais asub Pärnu jõe suudmest 14 kilomeetri kaugusel ja selle tõttu jääb 90 protsenti Pärnu jõestikus asuvatest kude- ja elupaikadest kaladele ja muule vee-elustikule kättesaamatuks.

“Pärnu jõgikond hõlmab 6920 ruutkilomeetrit, selles on 270 kilomeetrit jõge ja oja kogupikkusega üle 3300 kilomeetri ja praegu on need rändel kaladele praktiliselt suletud,” selgitas keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala paisu avamise mõju. “Suurima potentsiaaliga lõhejõel kasutatakse praegu alla protsendi võimalikust: merre tagasi jõuab alla 100 noore lõhe aastas. Meie ülesanne on see olukord lahendada.”

Pais avatakse tänu agentuuri juhitavale projektile “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine”. Sellega tehti algust juba 2015. aasta kevadel. “Uuringud, analüüsid, keskkonnamõju hindamine, projekteerimistööd, kooskõlastuste ja lubade hankimine – kõik see võib kõrvaltvaatajale tunduda ebaolulisena, sest näiliselt justkui midagi ei toimu, kuid projekti raames on need hädavajalikud toimingud,” selgitas keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur lepingu sõlmimisele eelnenud asjaajamisi. “Nüüd saame lõpuks asuda tegevuse juurde, mille edenemine on kõigile nähtav.”

Sõlmiti leping Sindi paisu lammutustööde läbiviimiseks.

FOTO: Ants Liigus

Lepingu põhjal kulub ehitustöödeks kaks suvist madalveeperioodi, millele järgneb kolmas aasta kudealade rajamiseks. Paraku räägib jõesängis tehtavate tööde ajagraafiku kujundamisel kaasa ilm. Vee erikasutusloa kohaselt on sobiv vooluhulk veekogus tööde tegemiseks 30 kuupmeetrit sekundis, mida märkimisväärselt mõjutavad sademed. “Töödega hakatakse kindlasti sel suvel pihta, kuid kui kaua ehitaja vees tegutseda saab, pole ette teada. Leping sisaldab töid, mida ilmastik otseselt ei mõjuta, seega tööpuudus ka rohke vee korral ei kimbuta ehitajat,” kinnitas keskkonnaagentuuri projektijuht. Ehituslepingu täitmise üle hakkab omanikujärelevalvet tegema AS Infragate Eesti, kellega juunis käed löödi. Lähiajal antakse tööde täpsema ajagraafiku kohta lisainfot. “Palume kohalikelt elanikelt tööde tegemise ajal mõistmist ja kannatlikkust ning murede korral pöörduda keskkonnaagentuuri poole,” sõnas Tammur.

Töövõtja ülesanne on lammutada Sindi pais ja rajada selle asemele tehiskärestik, mis on looduslähedase ilmega ja võimaldab vee-elustikul vabalt rännata, samuti läbida paisu senist asukohta paadiga. Lepingujärgne ülesanne on Sindi välisujula rekonstrueerida. “Paisu ja ujula temaatika on omajagu kirgi kütnud, kuid tihedas koostöös kohaliku omavalitsuse, muinsuskaitseameti ja keskkonnaameti vahel oleme leidnud kompromisslahenduse, mida nüüd saame ellu viima hakata,” teatas Ala.

Projekti kaasrahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist.

Tagasi üles