Hundi- ja karukahjud suurenesid

2017. aastal olid hundikahjud Pärnumaal poole suuremad kui aasta enne seda.

FOTO: Urmas Luik

Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruande andmetel tegid hundid Pärnumaal mullu kahju poole rohkem kui üle-eelmisel aastal.

2017. aastal oli 23 murdmisjuhtu. Sute saagiks langes 106 lammast ja neli veist. Seire aruandes nenditakse, et huntide tekitatud kahjustuste hulk karjakasvatusele oli Eesti viimase kümne aasta suurim. Enam murdmisjuhte esines Raplamaal (47), mille käigus võsavillemid tapsid 257 lammast. Saaremaal oli juhtumeid vähem, aga sealgi kaotas elu pisut üle paarisaja lamba.

Kui palju hunte tuleval jahihooajal küttida soovitatakse ja lubatakse, selgub sügisel, kui on kogutud lisainfot juurdekasvu kohta. 2017. aastal elutses Pärnumaal kolm hundikarja, kus sündisid kutsikad. Möödunud aastal kütiti siinkandis kümme hallivatimeest.

Karudki on Pärnumaal kurja teinud. Läinud aastal kahjustasid otid 19 mesitaru. Aga ülemöödunud aastal ei täheldatud kordagi, et mesikäpp oleks taru kallal käinud. Seirearuande järgi on soov suurendada karude asustustihedust Pärnu maakonnas. Maakonnas soovitatakse küttida kaks mesikäppa, klausliga mitte lubada laskmist Eesti lõunapiiril paiknevates jahipiirkondades ning Saulepi ja Suigu jahipiirkonnas. 2017. aasta andmetel oli Pärnumaal viis karu pesakonda, see tähendab emad sama-aastaste poegadega.

Tagasi üles