Urmas Paet: Julgeolekupoliitilised tõehetked Brüsselis

Viimati kohtusid Venemaa president Vladimir Putin ja USA president Donald trump põgusalt läinud aasta novembris Vietnamis Aasia ja Vaikse ookeani riikide majandusfoorumil. Esimene täiemahuline kohtumine toimub esmaspäeval Helsingis. Foto: JORGE SILVA/REUTERS

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet (Reformierakond) kirjutab riskist, et nii nagu viimasel ajal kaubandussuhetes võib USA president Donald Trump julgeolekuasjus otsustada, et eelistab diile reeglitele ehk raha loeb.

Lähipäevade rahvusvahelise elu põhiküsimused, mis Eestit puudutavad, on see, kas USA president Donald Trump läheb NATO tippkohtumisel seniste põhiliitlastega veel enam tülli, ja see, mida Trump saab eduloona näidata Vene presidendi Vladimir Putiniga kohtumise järel. Kindlasti tahab ta, et see kohtumine paistaks välja edukana.

Kontekst ega eellugu ei tekita kummagi kohtumise puhul just liigset ettearvatavust. Fooni loob praegune turbulents USA presidendi suhetes liitlastega. Mäletatavasti rikkus Trump hiljutisel G7 kohtumisel Kanadas suhteid pea kõigi liitlastega. Olles Kanadast teel Singapuri, saamaks kokku Põhja-Korea diktaatori Kim Jong-uniga, võttis Trump tagasi allkirja G7 kohtumise kokkuleppelt, ähvardas partnereid uute tollitariifidega ja nimetas Twitteri säutsus G7 kohtumise korraldajat Kanada peaministrit Justin Trudeaud nõrgaks ja ebaausaks.