Riik müüs ideaalse paatide veeskamiskoha eraomandisse Eraomanik asus koheselt raha küsima

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare
  • Linn tahtnuks selle munitsipaliseerida, et rajada sinna korralik slipp autoparkla ja staapelplatsiga, kus oleks võimalik hoida treilereid turvaliselt, kas koos paatidega või ilma.
  • Kalastusküla omaniku arvates on viis eurot slipikasutamise eest sümboolne tasu ja kuna kalastusküla slippi kasutatakse palju, on see nii ilmselt ka paadiomanike meelest.

Pärnu jõe suudme lähedale, rahvakeeli Loosi ­alla, kavandas linn eeskujuliku veeskamisala koos parklaga, kuid riik ­erastas ­selle maatüki ja Pärnu jäi pika ninaga.

FOTO: Lilli Tölp

Pärnus arvatakse olevat ligemale 350 väikepaadiomanikku ja kohapüügihooajal sõidab lahele ja jõele kümneid kalastajaid kõikjalt Eestist. Ent siin napib kohti, kus paate vette lasta ja maale tagasi toimetada. ­­Seda kinnitasid Eesti harrastuskalastajate liidu tegevjuht Endrik Tõnsberg ja Sauga jõe kaldal kalastusküla pidav ­Jakob Kose, kelle sõnutsi Pärnus on paatide veeskamiseks ainult üks eeskujulik slipp ja seegi tema enda ehitatud Sauga kalastuskülas.

“Slipp peab olema õige kaldega, mitte liiga järsk ja ulatuma vee alla nii, et vette tagurdamine oleks ohutu,” sõnas Kose. “Pidin slipi ümber ehitama, enne kui õigesti välja tuli – ma tean, millest räägin.”

Samuti kurtis slippide vähesuse üle Pärnu linna piires abilinnapea Siim Suursild, heites riigile ette Pärnu jõesuudmes asuvat maa-ala (Lootsi 10) eraomandisse müümist. Linn tahtnuks selle munitsipaliseerida, et rajada sinna korralik slipp autoparkla ja staapelplatsiga, kus oleks võimalik hoida treilereid turvaliselt, kas koos paatidega või ilma.

Tagasi üles