/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Tallinna linnavalitsus otsustas teha linna heakorraeeskirjas muudatusi ja täpsustusi. Nüüd on volikogule saadetud määruse eelnõus täpsustatud, et rohi ei tohi Tallinnas enam kuskil üle 15 sentimeetri kõrgeks kasvada.
Juhtkiri: Murust madalam
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
11. juuni 2011, 09:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnus on selline nõue heakorraeeskirjas sätestatud viimati juba 2006. aastal. See pole muidugi tähendanud, et linnaametnikud, mingit aega eksisteerinud munitsnikud või heakorraspetsialistid oleksid, joonlaud näpus, tagumikud uurakil, linna- või erarohumaadel roomanud ja seal kõrrekeste pikkust mõõtnud.
Pigem on tegemist normatiiviga, mis peaks tagama, et kõikjal linnas puhkab pilk korralikult niidetud rohealadel.
Kui kuumalaine veel mõne päeva kestab, on muruniitmine sel suvel mõneks ajaks hooletu, sest muruplatsid kipuvad kuivama.
Varasemate suvede kogemus on näidanud, et Pärnus pole probleeme niivõrd linnale kuuluvate pargialade õigeaegse niitmise kui eravaldustes vikati välgutamisega.
Pärnu Postimees saab suve jooksul vähemalt tosinkond telefonikõnet, milles kas naabrid või tähelepanelikud möödujad pole rahul ühe või teise erakinnistu heakorraga.
Kuna lehetoimetusel pole vastavaid tööriistu ega vabu inimesi, keda heina kõhvitsema saata, oleme tähelepanekud tavaliselt linnavõimule edasi saatnud.
Üldiselt on Pärnu majaomanik selline, kes pikaks kasvanud rohule naljalt näpuga näidata ei lase. Eriti juhul, kui naabri murulapp on kui lammaste pöetud.
Iga-aastane mure on kinnistuomanikega, kes alaliselt Pärnus ei ela, kuid ei ole tellinud eraettevõtjalt ega haljastusfirmalt oma valduste korrashoidu. Selliseid tegelasi peaks üldise ilusa linnapildi huvides pitsitama.