Arstitudengid töötavad Pärnu haiglas abiõdedena

Anu Villmann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel kevadel neljanda kursuse lõpetanud arstitudeng Mari-Ly Knaps töötab suvel kuu aega Pärnu haigla erakorralise meditsiini osakonnas triaažiõena.
Sel kevadel neljanda kursuse lõpetanud arstitudeng Mari-Ly Knaps töötab suvel kuu aega Pärnu haigla erakorralise meditsiini osakonnas triaažiõena. Foto: Urmas Luik

Viimasel kursusel õppivad arstitudengid töötavad tervishoiutöötaja juhendamisel abiõdede või -arstidena, sest nii lubab mullu detsembris riigikogus vastu võetud seadusemuudatus.

Valitsuse ja Keskerakonna fraktsiooni algatatud muudatustega täiendati tervishoiuteenuste korraldamise seadust sätetega, mis reguleerib arstiks, hambaarstiks, ämmaemandaks või õeks õppivate üliõpilaste töötamist.

Seletuskirjas märgiti, et väljavaade töötada omandataval kutse- või õenduse alal sama kutseala tervishoiutöötajate juhendamisel annab tulevaseks tööks parema ettevalmistuse. Näiteks õpivad arstiüliõpilased tegema protseduure.

Seadusemuudatuseni polnud meditsiinitudengitel võimalust õppetöövälisel ajal oma teadmisi ega praktilisi oskusi seoses arstiõppega arendada.

Hiljuti kirjutas ajaleht Meditsiiniuudised.ee, et sel suvel saavad vähemalt neli kursust ülikoolis lõpetanud tulevased tohtrid esimest korda abiarstidena tööle asuda.

Pärnu haigla kommunikatsioonijuht Eda Amur ütles, et Pärnu haiglas arstitudengid abiarstidena veel ei tööta, kuid teema on arutlusel.

“Me kavatseme arstitudengeid abiarstidena tööle võtta veel sel aastal, aga praegu on see mõte ravinõukogus arutamisel. Saame neljanda kuni kuuenda kursuse tudengeid rakendada sõltuvalt konkreetsete struktuuriüksuste vajadusest ning võimalustest, sest abiarsti töölevõtt tähendab meile kindlasti lisakoormust, eelkõige tudengite juhendamist. Arstiks õppijad peavad esmalt tõestama, et neil on omandatud mingid kindlad oskused, seda siis eelnevate praktikate käigus Pärnu haiglas, sest muidu ei saa me neid tööle võtta. Kõige parem on rakendada tudengeid valvetöös, näiteks erakorralise meditsiini osakonnas ja kiirabibrigaadides,” selgitas Amur.

Pärnu haigla on aastaid olnud meditsiinitudengite praktikabaas. Praktikale soovijaid on Amuri sõnutsi olnud alati rohkem, kui haigla on saanud neile kohti eraldada.

Praktika ajal haigla arstitudengitele tasu ei maksa, küll on tublimatele üliõpilastele pärast neljanda kursuse lõpetamist pakutud praktika järel Pärnu haiglas tööd abiõena. Sel suvel on abiõena Pärnus ametis 15 neljanda kuni kuuenda kursuse arstitudengit.

Praegu Pärnu haiglas erakorralise meditsiini osakonnas triaažiõena (täiendkoolituse saanud erakorralise meditsiini õde – toim) töötav arstitudeng Mari-Ly Knaps peab abiõe ameti juures olulisimaks seda, et saab vahetult patsientidega suhelda.

“Koolis vahetut kontakti nii palju pole, aga siin suhtlen päevas paarikümne patsiendiga,” sõnas Knaps. Varem on Pärnust pärit piiga samas haiglas hooldaja ametit proovinud.

Peale abiõdede on Pärnu haiglas käesoleval kevadsuvel praktikal 33 arstitudengit, peale nende 12 arsti-residenti.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles