Pärnu kesklinna õhusaaste on võrreldav Tallinna omaga

Autoliikluse õhku paisatavat saastet on ka silmaga näha. Foto: Ants Liigus

Tartu ülikooli tervishoiu instituudis valminud uuring näitab, et Eestis on õhk enim saastatud Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Ida-Virumaal.

Ehmatavaim, mis raportist ilmneb, on asjaolu, et Tallinna, Tartu ja Pärnu inimeste elu võib õhusaaste tõttu pea pool aastat lühemaks jääda kui mujal, sest just nendes asulates on oodatav eluiga ülipeente osakeste tõttu enim kahanenud. Põhjuseks eelkõige liiklustihedus ja ahiküte.

Uuringust “Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele – peentest osakestest tuleneva mõju hindamine kogu Eestis” selgub ühtlasi kurb tõde, et kokku põhjustavad ülipeened osakesed välisõhus Eestis keskmiselt 600 varajast surma aastas.

8312 kadunud eluaastat

Peened osakesed on küllalt väikesed, et jõuda kopsudesse, veel pisemad ehk ultrapeened osakesed tungivad isegi vereringesse. Peened osakesed võivad põhjustada silmade, hingamisteede ja kopsude ärritust, bronhiiti ning südame-veresoonkonnahaigusi. Eriti tundlikud on nende suhtes kroonilised haiged ja lapsed.

Kokku kaotavad Eesti inimesed aastas 8312 eluaastat ja peened osakesed välisõhus põhjustavad aastas keskmiselt 312 hingamisteede ja 555 südame-veresoonkonnaga seotud hospitaliseerimise lisajuhtu.

TÜ tervishoiu instituudi keskkonnatervishoiu lektori ja uuringu tegija Hans Orru sõnutsi on põhilised peente osakeste õhusaaste tekitajad liiklus ja ahiküte, viimasena mainitu eelkõige Tartus ja Pärnus. Ida-Virumaa õhku rikuvad veel sealsed tööstusettevõtted.

Peente osakeste sisaldus meie linnade õhus on suurim talvel ja kevadel, kuid Pärnus on pistelised mõõtmised näidanud kõrgeimat taset sügiselgi. Pärnule on samuti iseloomulik elanike koondumine liiklusest ja eeskätt ahiküttest saastunud kesklinna, mistõttu oodatav keskmine eluiga kahaneb Pärnus 0,47 aasta võrra.

“Kui Eestis keskmiselt väheneb oodatav eluiga peente osakeste õhusaaste tõttu viis kuud, siis enim saastunud kesklinna piirkondades isegi üle aasta,” rääkis Orru.

Õhu kvaliteeti annab parendada

Uuringust selgub, et puhtaim õhk on saartel, kus oodatav eluea vähenemine jääb alla kahe kuu.

Kokkuvõtlikult võib Orru sõnutsi öelda seda, et hoolimata suhteliselt madalatest peente osakeste õhusaaste tasemest uuritud linnades ja maapiirkondades, on haigus- ja surmajuhtumite arv murettekitavalt suur.

Kui peente osakeste kõik ööpäeva keskmised sisaldused jääksid suuremates Eesti linnades alla piirnormi, kahaneks hospitaliseerimisjuhtude arv vähemalt 117 võrra aastas, leidis Orru.

Et välisõhu saastet vähendada, tuleks teadlaste arvates kõigepealt kindlaks teha selle peamised põhjustajad. Oluline samm võiks olla õhukvaliteedi senisest hoolikam seire, mida Pärnus on siiani tehtud ainult pisteliselt.

“Meie ja teiste riikide uuringute alusel võib väita, et õhu kvaliteeti parandab linnades eelkõige autoliikluse ja naastrehvide kasutuse piiramine, kergliikluse arendamine, kohtkütte osa langetamine ning küttekollete ja suitsukäikude tehnilise seisundi järelevalve parandamine,” nimetas Orru, lisades, et näiteks ahiküttest tekkivat saastet aitab vähendada ainult kuivade puudega kütmine.

 

Õhusaaste kõrgeim Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Ida-Virumaal

Uuringust ilmneb, et peened osakesed põhjustavad Eesti välisõhus arvestuslikult:

 keskmiselt 600 varajast surma aastas;

 üle 8000 kaotatud eluaasta, keskmine oodatava eluea kaotus elaniku kohta on ligikaudu viis kuud ja kaotus varajase suremuse juhu kohta ligi 14 aastat;

 üle 300 respiratoorse ja umbes 550 kardiovaskulaarset hospitaliseerimise lisajuhtu aastas.

Andmed: Uuring “Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele – peentest osakestest tuleneva mõju hindamine kogu Eestis”