/nginx/o/2011/06/16/631600t1h4fbb.jpg)
Tollasele Pärnu maavanemale Toomas Kivimägile kuuluvad järgmised sõnad: ”Iga kord, kui olen Norras, tunnen ma end kui kodus. Loodan, et te jagate seda tunnet, kui külastate Eestit.” Sündmus, mille puhul need sõnad öeldi, oli külaskäik 2006. aastal, kui suur Buskerudi delegatsioon väisas Pärnut, et tähistada kahe maakonna vahelise koostöö 15. aastapäeva.
See oli Buskerudi maavanem Hans Erik Riwen, kes 1991. aastal võttis esimesena ühendust ja tuli külla Pärnusse. Sellest algaski koostöö, mis on kestnud 20 aastat ja mis laiadaselt on tuntud nii Eestis kui Norras. Poliitiline maastik vahetus samal ajal maavanem Riweni ametiaja lõpuga. Koostööd jätkas edukalt järgmine maavanem Per Ulriksen, kes oli ametis kaheksa aastat. Järgmine maavanem oli Tor Ottar Karlsen, kes samuti töötas kaks valimisperioodi, kuni praegune maavanem Roger Ryberg võttis ameti üle 2007. aastal. Nagu oma eelkäijad peab Rybergki koostööd Pärnuga tähtsaks.
Politiline üksmeel
Buskerudi maavalitsuse kõrgeim organ maavalitsuskogu on alati üksmeelselt toetanud Eesti ja Pärnuga koostöö tegemist. Selline positiivsus ei tule iseenesest, see on välja arenenud tänu Toomas Kivimägile ja tänu paljudele meie maavalitsuste juhtidele.
Tänu koostööle on paljudel inimestel mõlemas riigis tekkinud tugevad sõbrasidemed. Seda tõestab juba see, et aastate jooksul ei ole kunagi olnud vajadust allkirjastada kirjalik koostööleping. Paljud tulemused on saavutatud just tänu sõpradevahelisele suhtlusele.
Algusaastatel oli põhirõhk hädaabil ja varustuse saatmisel. Kuid ajaga on meie koostöö kaldunud rohkem ühiste kursuste, projektide ja külastuste poole. Tänu Euroopa Liidule (kuigi Norra ei ole selle liige) osaleb meie kaks maakonda projektides, mis hõlmavad omavalitsus- ja haldussektorit, muu hulgas näiteks planeerimistööd.
Karl ja Laine Kübar
Kohe alguses, 1991. aastal saime aru, et keelelised iseärasused on väga tuntavad. Buskerudi maakonna tollase kommunikatsioonijuhina sain ülesande leida inimesi, kes võiksid nii nõu kui jõuga olla abiks koostöö arendamisel. Juhuslikult elas siis Drammenis, mis on Buskerudi maakonna suurim linn, Eesti päritolu Karl Kübar. Narvast pärit Karl ütles kohe ”jah” meie abistamisele ja oli oma surmani 2004. aastal meie tõlk.
Norra riik
Norra riik on samuti näidanud üles suurt huvi Pärnu ja Buskerudi koostöö vastu. Norra välisministeerium on olnud toeks nii rahaliselt kui meid nõustades.
Norra saatkond Tallinnas on läbi aegade eri saadikute kaudu näidanud üles suurt huvi ja tihti osalenud koostöös. Seda kinnitas Norra kuningapaari külaskäik Eestisse. Kuningas Harald ja kuninganna Sonja sõitsid Pärnusse just tänu saatkonna soovitusele, et näha, mida need kaks maakonda on saavutanud viljaka partnerluse tulemusena.
Koostöövormid
Kuna meie suhe on kestnud 1991. aastast ja selles on osalenud paljud inimesed ja firmad, siis väike ülevaade mõnest projektist, et näidata koostöö mahtu.
Energiafirma Buskerud Energi on Eestis ellu viinud mitu projekti: elektri kokkuhoid, planeerimine ja seadmete remont. Pakri tuulepark Paldiskis on teine suursaavutus. See park toodab protsendi kogu Eesti energiavajadusest. 70 protsenti firmast on Norra omanduses, kuuludes Buskerudi firmale Vardar, ülejäänu on Eesti osa.
Tervishoiu eest seismine oli Norras maakondade vastutada ja tänu sellele toetasime Pärnumaad nii varustuse kui erialaste teadmistega.
Haridussektoris on meil olnud ja on praegugi tihedalt viljakat läbikäimist. Paljud õpetajad ja õpilased mõlemast riigist on üksteisele külla sõitnud.
Kultuurisektor on tulvil külastusi ja vastastikuseid kontserte ning festivale. Loomulikult oleme üksteist toetanud spordiski.
Ühistranspordi vallas oleme muu hulgas koostanud Pärnule uue transpordiplaani.
Buskerudi talunike liit on alates 1991. aastast aktiivselt osalenud koostöös ja aidanud Pärnumaa talunikke abistada.
Meie noored talupidajad on teineteisel külas käinud, oleme korraldanud mitmesuguseid kursusi ja saatnud Pärnumaale põllumasinaid.
Hädaabi headele sõpradele
Pärnu maakond sai tugevalt räsida jaanuaris 2005, kui Läänemerelt tuli torm ja tulvavesi. 1700 peret ja ligemale 8000 inimest sai kannatada. Vesi kahjustas maju, riknes majakraam.
Buskerudi maakond võttis ühendust Toomas Kivimägiga ja pakkus oma abi. Norras osteti majatarbeid, tehti avalik korjandus Pärnu heaks ja aidati oma sõpru. Muu hulgas toimetati Pärnusse elektrigeneraatoreid voolukatkestustega võitlemiseks.
Jätkuv koostöö
Maavanem Roger Ryberg on tänu oma eelmistele ametitele maavalitsuses hästi kursis Buskerudi-Pärnu suhetega. Tänu sellele on lihtne juhtida edasist koostööd meie sõpradega Pärnust.
Ryberg on öelnud: ”Meie koostöös Pärnuga on tähtsad kõik inimesed, kes on loonud tugevad sõprussidemed. Vabatahtlikud organisatsioonid koos maavalitsusega on mänginud tähtsat rolli meievaheliste suhete arengus. Kõik see on andnud häid tulemusi, mis võivad olla eeskujuks teistele.”