Minu raske puudega kümneaastane tütar kasutab sõiduks Tallinnast Torisse sageli Edelaraudtee teenuseid ja ühistranspordiseadusest tulenevalt on Edelaraudtee ASi rongides samuti sõidusoodustused puuetega isikutele (http://www.edel.ee/soodustused/2/).
Edelaraudtee rongisaatjad mõnitavad lapsi ja puuetega inimesi
Kahjuks on väga ebakompetentsed rongisaatjad seda eeskirja minu lapse puhul nüüdseks juba korduvalt eiranud ja lapsinvaliidile tekitanud lubamatut depressiooni ning kartust rongiga liiklemise suhtes.
Konkreetse inetu intsidendi käigus, mis juhtus Tallinna–Tori liinil 3. juunil sõiduajaga 17.26–19.43, nõudis rongisaatja lapsinvaliidilt mitu korda pileti ostmist, vaatamata sellele, et laps näitas talle nõuetekohaselt kaasasolevat arsti kirjutatud puudemääramise dokumenti ja oma ID-kaarti. Puudemääramise dokument ei sobinud rongisaatjale seetõttu, et sellel pidavat puuduma tempel! Sel dokumendil pole ette nähtud templit, see on otsuse teinud arsti allkirjastatud ja soodustuse saamiseks kehtiv dokument!
Rongisaatja ei jätnud puudega last rahule ja traumeeris last edasi, kuni keegi võõras südamlik naine päästis nutuse segaduses lapse, ostes talle pileti. Rongisaatja, naisterahvas, mõnitas puudega last sõnadega, et “mis ema ja isa need siis on, kes lapsele üldse raha kaasa ei anna”. Selgituseks: Tallinnast pani lapse rongile ema ja Toris olin mina vastas ja ootasin teda.
Aga mis oleks saanud, kui laps oleks täiesti alusetult rongist välja visatud, ema juba minema sõitnud, isa Toris ootamas ja lapsel pole isegi telefoni?
Kõnealune puudega kümneaastane laps sõidab rongiga sama liini sageli ja 13. mail Tallinna–Tori liinil käitus rongisaatja temaga taas inetult. Blond rongisaatjast naine noris lapse kallal pensionitunnistuse pärast, et mis tähendab: nii väike laps ja juba pensionär? Et pensionärid on ikka vanad ja tööd teinud inimesed. Samuti ei jätnud ta last rahule, nõudes detailset täpsustust, mis diagnoos siis lapsel on, et ta raske puudega on.
Edelaraudteele on palgatud väga huvitavad ebapädevad rongisaatjad, kes lapsi ega invaliide kohe üldse ei salli ega tea nende võrdväärse kohtlemise seadusest meie ühiskonnas. Samuti pole nad saanud kompetentset koolitust sõidusoodustuste suhtes tulenevalt Eesti Vabariigi ühistranspordiseadusest.
Edastasin küsimuse selgituse saamiseks samuti Edelaraudteele. Aga palun oma kirja avaldamist ka Pärnu Postimehes, et inimesed, kes saadavad rongiga teele oma lapsi või puuetega isikuid, teaksid end ette valmistada rongides varitsevaks inetuks ohuks.
Samuti tänan südamest seda imelist naist, kellel süda õigel kohal ja kes 3. juunil Tallinnast alanud sõidul kella 17.26 paiku ostis minu kümneaastasele lapsinvaliidile rongipileti!