Orelifestivalil kõlavad kõrvu rahvalaul ja koraal

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Koorioreli ehitamine on loonud võimaluse kanda ette suurvorme koori, orkestri ja kahe oreliga,” tõdes orelifestivali kunstiline juht Jaanus Torrim.
“Koorioreli ehitamine on loonud võimaluse kanda ette suurvorme koori, orkestri ja kahe oreliga,” tõdes orelifestivali kunstiline juht Jaanus Torrim. Foto: Urmas Luik

Eesti evangeelse luterliku kiriku Pärnu Eliisabeti kogudus on juba kaheksa aastat korraldanud Pärnu orelifestivali, tava jätkub sel suvel 26. augustini, kui iga reede õhtul kuuleb Eliisabeti kirikus orelikontserti.

Oluline teetähis nii Pärnu linnale kui Pärnu orelifestivalile oli mullu 27. august, kui Eliisabeti kiriku lõunatiivas valmis eksklusiivne uus orel.

Oreli ehitas Kriisa Oreliehitus OÜ eesotsas orelimeister Hardo Kriisaga.

Kahel orelil

Pärnu Eliisabeti kirikusse ehitatud uus orel laiendab märgatavalt linna ja maakonna orelimuusika ampluaad, tõdes orelifestivali kunstiline juht Jaanus Torrim. Koorioreli ehitamine on loonud võimaluse kanda ette suurvorme koori, orkestri ja kahe oreliga.

Sel aastal soovitaksegi keskenduda kahe oreli muusikale ja esitada orelihelilooja Edgar Arro loomingut, kelle sünnist möödub tänavu 100 aastat.

Täna õhtul Eliisabetis kontserdil esitabki organist Ene Salumäe kõrvuti rahvalaule ja koraale – muusikat, mis on saatnud inimesi aastasadu ja olnud nende põhiline muusikaline repertuaar. Neid lauldes on kosutatud hinge, jagatud rõõmu ja kurvastust, kõlanud palved ja Jumala ülistus.

Ehedad ja jõulised

Nii rahva- kui kirikulaulud on läbi aegade inspireerinud heliloojaidki ja olnud paljude teoste lähtematerjal.

Hugo Lepnurme ja Roman Toi, Eesti kirikumuusika suurmeeste tegevus kulges maailmakaardil kaugel teineteisest – ühel kodumaal ja teisel paguluses, kuid armastus kirikulaulude vastu ja töö jumalateenistuste organistina on mõlema loomingus tõstnud koraalieelmängud märkimisväärsele kohale.

Priit Ardna, kes samuti nii Eestis kui paguluses organistina leiba teenis, on oma koraalifantaasia loonud vahetult pärast õnnelikult lõppenud põgenikureisi üle Läänemere tormiste lainete, mis tänukoraali oreliseade kaudu tänini jõuliselt lainetavad.

Veljo Tormise õpetaja Edgar Arro, kelle 100. sünniaastapäeva tänavu tähistame, on loonud oma ligemale 60 rahvaviisiseadega pretsedendi maailma oreliliteratuuris. Pidades rahvaviisi pühaks, on ta harmooniliste ja polüfooniliste vahenditega loonud sellele erakordselt värvikaid taustsüsteeme, mis eheda rahvaviisi ilu ja jõulisuse esile aitavad tuua.

Peeter Süda, kes üliõpilassuvedel mitmel pool Eestis rahvaviise kogus ja üles kirjutas, jõudis oma varase surma tõttu neid enda loomingus kasutada vaid paaril korral.

Ene Salumäe on tegutsenud organisti-koorijuhina Eesti ja Soome kogudustes, olnud riiklike, üldkiriklike ja rahvusvaheliste jumalateenistuste muusikajuht ja organist.

IX Pärnu orelifestival Eliisabeti kirikus

24. juunil Denis Kasparovitch, orel/Tallinn,

1. juulil Ines Maidre, orel/Norra,

8. juulil Kai Kallastu, sopran ja Jaanus Torrim, orel/Pärnu,

15. juulil Andres Uibo, orel/Tallinn,

22. juulil Aita-Liis Torrim ja Johanna Margret Kakko, orel/Pärnu,

12. augustil Aaro Tetsmann, orel/Viljandi,

19. augustil Gustav-Leo Kivirand, orel/Tallinn,

26. augustil Alina Sakalouskaya, mandoliin ja Kadri Ploompuu, orel/Tallinn.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles