:format(webp)/nginx/o/2017/08/30/7044785t1h4d1b.jpg)
/nginx/o/2011/06/15/630340t1he8a7.jpg)
Lugedes ja kuulates infokanaleid, on inimesi küll teavitatud, kuid samal ajal proovitud summutada üht väga olulist teemat: valmistatakse ette eelnõu, et tõsta taaramaksu. Algatajaks koostöös ministeeriumiga OÜ Eesti Pandipakend.
Kätlin Joala: Eesti - ühiskond ainult rikastele?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle eelnõu kaudu rõhutatakse eelkõige seda, et maksutõusuga hakatakse senisest rohelisemalt mõtlema, ja ärgitatakse inimesi rohkem pakendeid tagastama. Idee on üllas, kuid mis juhtub inimeste ostujõuga?
Ostujõud on aastast aastasse järjest vähenenud. Hinnad on tõusnud, kuid palgad mitte. Toiduainete ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus on Eestis, võrreldes ülejäänud Euroopa Liidu riikidega, kõige suurem. Tänavu saab inimene kuupalga eest osta kümnendiku võrra vähem toitu kui mullu.
Kui mõelda nüüd taaramaksu tõstmisele, tähendab see konkreetses pakendis toote kallinemist. Seega, inimeste ostujõud väheneb veel. Kuigi jah, taaramaks tagastatakse toote tarbimise lõpus, võrdub pandimaksu tasumine oma raha tasuta hoiule panekuga, kus inimese käest isegi ei küsita, kas ta soovib seda teha. Kõnealune maksutõus raskendab olukorda just neil peredel, kellele iga sent loeb.
Uue eelnõu järgi võivad taara hinnad peagi tõusta kaheksa ja nelja eurosendini. Kahe- ja kolmesendine hinnatõus on suur raskes seisus peredele, kuid mitte neile, kes isegi praegu pakutavast kuuest sendist loobuvad.
Arvestades, et üldjuhul pole taararaha oluline heal järjel peredele, ei pane kolmesendine maksutõus neid taarat korjama.
Paljudes maapiirkondades asub lähim taara vastuvõtu punkt kümnete kilomeetrite kaugusel, seega kogutakse tühje pakendeid kauem, sest pikk sõit on kulukas. Probleem ei ole pakendi senises odavuses, vaid tagastamiskohtade puuduses.
Rääkides pakendimaksu sisust, unustatakse, miks see maks loodi. Mõte oli suunata tootjaid kasutama loodussõbralikumaid pakendeid ja muretsema pakendite korduvkäitlemise pärast. Mitte selleks, et lõpptarbija saaks jälle uhkust tunda, et elame riigis, kus ühiskond koosneb vaid rikastest maksumaksjatest.
Kui meie palgad jõuavad samale tasemele nagu Soomes, võime samuti maksta ajalehes Postimees välja toodud taaramaksu vastavalt 20 ja 40 eurosenti.