Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
/nginx/o/2011/06/17/633086t1hdde9.jpg)
Kes perenaistest viitsib suvel päevast päeva palavas köögis pliidi taga rassida? Ehk vaid mõni suudab seda nautida. Hoopis teine oleks lugu, kui süüa saaks teha õues, kus kogu pere mõnusalt puhkab-mängib.
lmselt kaaluvad paljud pered just praegu oma väliköögi ehitamist. Nõu, kuidas see unistus teoks teha, jagab K-rauta üldehituse tootejuht Taavo Tiits.
Missugune peaks väliköök välja nägema ja milliseid võimalusi pakkuma, sõltub pererahva vajadustest ja rahakoti paksusest. Leidlike ideedega võib läbi ajada väga nappide vahenditega, aga kui sooviks ehitada korralik ahi, mis talvekülmad edukalt üle elaks, tasub pottsepp vähemalt nõusaamiseks siiski kohale kutsuda.
Õueköögi asukoht
Enamasti ehitatakse väliköök krundi tagumisse nurka, kuid asukoha valikul peab samuti arvestama ilmakaarte, naabrite kruntide paigutuse ja ehitusseadusega.
Kuna õueköök kuulub ehitiste kategooriasse, ei tee paha enne seadust uurida. “Kui köögi ja katusega istumisnurga ehitusalune pindala on alla 20 ruutmeetri, ei ole ehituseks luba tarvis ja piisab, kui teavitada kohalikku omavalitsust,” selgitas Tiits. “Kui väliköök on 20–60 ruutmeetrit, on vaja kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut. Kindlasti tasuks võtta naabrite kirjalik nõusolek, kui kaminat või õuekööki planeeritakse krundi piiri lähedusse.”
Kui load olemas ja asukoht valitud, tuleb mõelda ahjule. “Tulekoldega istumisnurga ehitamisel peab alustuseks hästi läbi mõtlema, millised on soovid küttekollete suhtes,” rõhutas Tiits. “Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata pere vajadustele ja sellele, kui palju käib külalisi.”
Rahulduda võib väga lihtsa ehitisega, kus küttekoldeks ainult kamin või suitsuahi. Samal ajal saaks lisada puuküttega pliidi ja gaasigrilli. Tihtipeale ehitatakse juurde terrass ja peale katus, mis inimeste kõrval kaitseks kaminat-ahju-pliiti.
Küttekolded ja müürid
Tasub arvestada, et korraliku väliköögi ehitus nõuab aega, sest see koosneb paljudest, ehkki väikesemahulistest töödest: vundamendi valamine, müüriladumine, sepa- ja pottsepatööd, katuse ehitamine ja terrassi rajamine.
Kaminanurgale tuleb esmalt valada vundament, mis peab olema niisama korralik kui majal: tugev ja ulatuma allapoole külmumispiiri. Otse maapinnale ehitatud kamina kergitab külm suure tõenäosusega esimese talvega puruks.
“Kindlasti tasuks pottsepaga nõu pidada, kui vastupidavad on valitud ahjutellised ja -kivid välitingimustes niiskuse ja temperatuuri kõikumise suhtes,” rääkis Tiits. “Samuti tuleb arvestada, et külm kergitab ja vastavalt sellele tuleb omavahel kokku laduda ahi-kolle-suitsukapp.”
Kamina ja müüritise ehitamisel võib kasutada paekivi, mis hinna poolest kõige soodsam. Samal ajal kardab paas kuuma (põleb lubjaks) ja kiiret jahtumist. “Asja saab lahendada nii, kui tulega kokku puutuv välikamina osa laduda tellistest ja paekivi kasutada välisvooderdusel ja müüritisel,” soovitas Tiits. “Läbinisti paekivist võib soovi korral teha korstna ülemise otsa ehk piibu.”
Samuti sobivad ehituseks Fibo-plokid, mida hiljem annab dekoratiiv- või looduslike kiviplaatidega katta. “Nii on ehitusprotsess kiirem,” lisas Tiits.
Müüritise ladumiseks on vahel kasutatud graniiti (tänavasillutise kivide toorikud) ja põllult korjatud maakive.
Välikamina kivid tasub katta impregneeriga, mis kaitseb kivipinda mustuse, näiteks õli- ja toidupritsmete eest. Soovitatav oleks seda teha kaks korda aastas: vahetult välihooaja eel ja pärast seda, kui suurpuhastus tehtud.
“Ehitamise materjalist olulisem on see, et korsten oleks küllalt jäme. Sisuliselt on tegemist ikkagi lõkkega, kus sobiv korstnalõõri läbimõõt on 250–300 millimeetrit,” rääkis Tiits.
Põrand immutatud lauast
Väliköögi põrand oleks hea ehitada puidust, sest seda on kivist lihtsam hooldada. Küttekolde ees võiks küll ohutuse mõttes olla kivipõrand, aga muidu kõlbab hästi immutatud laud. Puidu kasuks räägib asjaolu, et see tundub jala all märksa soojem.
Põranda võib ehitada maapinnast kõrgemale postide peale. Mingil juhul ei tohi pinnas altpoolt vastu põrandat puutuda, sest see vähendab oluliselt puidu vastupidavust. Samuti tasub põranda alla jääv pinnas katta geotekstiiliga, mis ei lase umbrohul läbi põrandalaudade vahede kasvada.