Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/12/30/4840241t1h55b9.jpg)
/nginx/o/2011/06/17/633264t1ha0a4.jpg)
Mitmekümneaastase erialase töö kogemusega autoelektrik Aivar Tiisler väidab, et uusi automarke ja tehnilisi lahendusi tuleb järjest juurde, tal rutiini langemise muret ei eksisteeri.
Bussipargi garaažides tegutseval Tiisleril jätkub, vaatamata sellele, et autod peaksid ju põhimõtteliselt järjest paremaks ja kestvamaks muutuma, tööd isegi niisugusel määral, et Aivari Autoelektri andmeid internetist ega telefoniraamatust naljalt ei leia. Ning ninapidi arvutis või kättpidi masinas spetsialist sageli mobiilihelinale ei reageeri.
Mis moodustab tänapäeva autoelektriku tööst valdava osa? Pirnivahetamine või veaotsing?
Kindlasti veaotsing.
Kas olete viga otsides rohkem käsipidi kapoti all või internetis ja paberites? On info kättesaadav – nii tavalise Corolla, mingi uunikumi kui eksootilise “hiinlase” kohta?
Internetist saab palju kätte. Kõige paremini liigub teave Saksa autode – Audi, BMW, Volkswageni, ka Saksamaal tehtud Fordi kohta.
Kas olete mõne elektriprobleemiga lõplikult hätta jäänud ja kotermannile viidates käed üles tõstnud?
Aastas kord–kaks juhtub seda kindlasti. Aga alles hiljuti lõppes üks terve aasta kestnud veaotsing. Kahtlustasin, et autol on aju vigane, aga enne jälile ei saanud, kui muretsesime omanikuga romulast samasuguse aju, immobilaiseri ja võtme ning kontrollisime juppe vahetades asja ära.
Kas vastab tõele väide, et kahest täpselt sama marki ja sama aastakäigu autost üks võib kesta laitmatult, teine järjest laguneda?
Võib juhtuda küll. Ütleme, et keegi tarnib autotehasele juhtmeid, midagi on ühes juhtmepartiis natuke teistmoodi, üks auto saab tipp-topp juhtmed ja teine need kehvemast metallist. Ühega probleeme pole, teisel ajab jama teist taga …
Kas oskate elektriku seisukohalt nimetada hõlpsamalt ja probleemsemalt parandatavaid automarke?
Autode valik sõltub omanike maitsest ja rahakotist. Remondi poole pealt vaadates meeldivad mulle VW kontserni tooted: SEAT, VW, Škoda, Audi. Inseneritöö on nende autode puhul hea, remondimees pääseb probleemile ligi. Samal ajal Lõuna-Euroopa toodangut - itaallaste Fiati ja Alfat, prantslaste Peugeot’d, Renault’d ja Citroėni ma eriti teha ei taha.
Kas kaua seda tööd teinul on tegemist juba rutiiniga või jätkub veel põnevust?
Automudeleid tuleb järjest juurde, rutiin küll ei ähvarda.
Kas tänapäev tähendab sedagi, et probleemne koht vahetatakse autol (omaniku rahakotile muidugi haiget tehes) terve plokiga välja ja näiteks generaatorit lahti kiskuma keegi enam ei hakka?
Tehastele meeldib panna võimalikult palju ühte plokki, töökojal pole tihti võimalikki seda lahti lõhkuda ja sees midagi parandada. Selge see, et autoomanikule maksab ploki kaupa vahetamine rohkem. Aga generaator on hea näide: just hiljuti võtsin ühe lahti, saaksin laadimisrelee välja vahetada küll, aga see maksab 160 eurot ehk niisama palju kui terve B-kategooria generaator.
Kuivõrd erineb teie töö talvel suvest?
Talvel on inimesel tavaliselt aega lasta remontijal autoga tegelda, suvel öeldakse, et tee kiiresti, ma pean kahe tunni pärast sõitu minema. Kui aga sisuliselt võtta, siis talvel on teemaks eelsüüteküünlad, lisasoojendused ja bensiinimootoritel küünalde elektroodide seis.
Millist nõu autoomanikele annate: kas autot ise mitte torkida või pirnike ikka ise ära vahetada?
Pirni soovitaks tõesti ise vahetada. Kuigi mõnel automargil ei saa pirnile hästi ligigi. Mõnel tuleb rattakoopa kaudu läheneda, mõnel õhupuhasti, mõnel aku maha võtta. Vähegi tõsisemate probleemide puhul tuleks ikka spetsi juurde tulla või vähemalt ära kuulata, mida targemad arvavad.