Romuringile kogemuseta – kas julgete?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jana Mäevälja abikaasa Erkki tuli ühel õhtul koju ja ütles, et nüüd läheb naine sõitma. Mäeväli küsis, ­kuhu. Mees vastas, et ­romuringile.
Jana Mäevälja abikaasa Erkki tuli ühel õhtul koju ja ütles, et nüüd läheb naine sõitma. Mäeväli küsis, ­kuhu. Mees vastas, et ­romuringile. Foto: Erakogu

Mida teeksite teie, kui ühel päeval ütleks teie elukaaslane, sõber või hea tuttav, et nüüd lähete romuringi sõitma kogemuseta? Üks julge naine jäi nõusse.

Jana Mäevälja abikaasa Erkki tuli ühel õhtul koju ja ütles, et nüüd läheb naine sõitma. “Küsisin, kuhu. Mees vastas, et romuringile. Ma ütlesin okei, kuigi ma ei teadnud, mis mind ees ootab,” meenutas Mäeväli. Kuna meeste kohad olid võistlusel täitunud ja üks auto jäi üle, langes valik talle.

August 2015 Vändras. Kätte jõudis esimene start. Podisevad mootorid, tolm, autod, mis justkui oleksid teist maailmasõda näinud. Või näevad pärast romuringi. Mäeväli oli nii närvis, et unustas turvavöö peale panna. Ta avastas selle alles finaalis. “Varsti sõideti tagant sisse ja sain seljapõrutuse,” kõneles ta esimesest kogemusest, kusjuures säravate silmadega ja õnnelikult.

Tagasi üles