“Tori ööd ja päevad” kutsuvad kümnesse koduõue

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tori ööde ja päevade ajal avatakse kohvikud kümnes koduõues.
Tori ööde ja päevade ajal avatakse kohvikud kümnes koduõues. Foto: Gertrud Alatare

Reedel algavast festivalist “Tori ööd ja päevad” õnnestub kohaliku rahvamaja juhataja Argo Juske sõnutsi tänavu osa saada nii jalgsi, jalgratta kui autoga, aga ujudeski. “Et inimestel oleks lahe olla ja seilata Tori vahel,” selgitas Juske kolmepäevase ürituse põhieesmärki.

Andmaks võimaluse tutvuda võrreldes läinud suvega märksa suurenenud Tori vallaga, oodatakse rahvast esimest korda orienteerumismängule eri paikadesse.

Autorienteerumisest osa võtta soovijad peaksid Tammiste lasteaia parklas kohal olema laupäeval kell 10. Sealt peaks eri marsruute pidi pärastlõunaks jõutama Tori kooli õuele, kus kohalejõudnuid tervitab Marek Sadam kloun Ummiga.

“See on natuke selline lõimumisprojekt. Alguspunkt on kõigil üks, lõpetamine on iga enda soov ja tahe,” märkis Juske.

Kuna toiduaasta keskmes on tänavu Pärnumaa, on korraldajad utsitanud torilasi toitu valmistama ja see on kandnud vilja: isetehtud roogadega kohvikud ootavad maitsjaid rekordilises kümnes koduõues.

Peale kodude avatakse ajutine kohvik rahvamajas, kus toitu saab mekkida teatriõhustikus dekoratsioonide keskel. Reede õhtul etendab kohalik harrastusteater TRET siin nimelt oma tükki “Kosilane Rakverest”.

Triatloni, laada ja esinemiste vahel avatakse naisseltsingu Lained algatusel pühapäeval Tori sotsiaalmaja ees mälestuspink Eesti esimesele naislendurile Elvy Kalepile.

Elviine-Johanna Kaalep (Elvy Kalep) sündis 1899. aastal Pärnumaal Tori kihelkonnas Taali vallas, asus 1920. aastatel elama Saksamaale ja tegi seal kuulsa lennukonstruktori Antony Fokkeri utsitusel ära kutselise lenduri paberid, olles peale juhtimise võimeline tegutsema mehaanikunagi. Kalep sooritas lende Põhja-Aafrikast Aasia ja Euroopani, kolis 1930. aastale Ameerikaase, kus suri 1989. aastal.

Kuna tema viimane elupaik oli sotsiaalmaja, arvasid Tori naised, et siinne sotsiaalmaja asula keskel võiks olla Kalepi-nimelisele pingile paslik koht.

Kontserdid on korraldajad valinud oma maitse ja meele järgi. “Osa artiste on need, kes endale meeldivad. Ja siis osa on need, kes silma on hakanud. Ja mõni on ennast pakkunud,” avaldas Juske. Ta peab üheks põnevamaks ürituseks “Tori öid ja päevi” lõpetavat kirikukontserti, kus saksofonist Lembit Saarsaluga mängib Merle Kollom kokku suurel ja tavatul pillil – kariljonil.

Tagasi üles