/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Majandusteadlane Ivar Raig kirjutas eilses Õhtulehes, et arvatavalt 2013. aastaks on Kreeka juriidiliselt pankrotis ja kuna hellenid ei suuda enam oma laene tagasi maksta, algab ühtlasi euroala lagunemine. Praegu seisab Kreeka maksesuutmatuse äärel.
Juhtkiri: Kreeka pankroti teel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ööl vastu eilset lükkasid eurotsooni rahandusministrid edasi Kreeka esimese abilaenu järgmise 12 miljardi euro suuruse väljamakse, nõudes Ateenalt kõigepealt uute kärbete elluviimist. Oodatav rahasüst peaks aitama Kreekal septembrini pinnal püsida.
Skeptikute arvates Euroopa Liidu abimeetmed vaid pikendavad Kreeka agooniat.
Kreeklaste suurim probleem on üksmeele puudumine ühiskonnas. Olles harjunud pillavalt elama, võtavad nad igat kärpeplaani vastu meeleavalduste ja rahutustega.
Arvamusküsitluste põhjal leiab 47,5 protsenti kreeklasi, et reformimeetmed tuleb parlamendis tagasi lükata ja minna ennetähtaegsetele valimistele (korralised oleksid oktoobris 2013). Ainult 34,8 protsenti kreeklasi leiab, et abiplaanid peaks heaks kiitma ja katsuma riigi kriisist välja tuua.
Üha enam leidub neid, kes süüdistavad Kreeka hädades ülejäänud riike, euroala ja ELi. Eile hakkasid kostma hääled, mis ei tõota Kreekale midagi head. Rootsi on juba öelnud, et ei panusta enam rahaliselt Kreeka päästmisse. Raha on vaja mujalegi kui kreeklaste ilusa elu kinni maksmiseks.
Praegu oodatakse, mida ütlevad sakslased. Kui Saksamaa Kreekale käega lööb, on Ateenas kuri karjas. Euroopast on Kreekale armuaega antud kuu lõpuni, et veenda euroala kõigi enda võetud kohustuste täitmises. Sõnajärg on Kreeka parlamendil, kus vastasrinnas paremtsentristid on keeldunud säästumeetmeid toetamast.