Miks just briis? Võib-olla sellepärast, et koostöö on andnud mõlemale partnerile võimaluse avardada maailma, saada kogemusi ja tunda ühistöö ergastavalt tervendavat mõju.
Kultuuri- ja hariduskoostöö kui merebriis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1996. aastal Pärnumaal toimunud esimene rahvusvaheline koorifestival tõi Pärnusse kuus koori Norrast Buskerudi maakonnast ja üks neist – Modumi kammerkoor viis kaasa esimese auhinna rahvalaulukonkursilt.
Aasta pärast esines 216 Pärnu koorilauljat Drammeni Spiraltoppeni tipus kõrvuti Norra kooridega sealsel festivalil. Esimene kord ei jäänud viimaseks, pea igal rahvusvahelisel Pärnu koorifestivalil on osalenud mõni Buskerudi maakonna või Norra koor. Ehk mäletab Pärnu rahvas värvikat Kongsbergi puhkpilliorkestrit, kes mürtsuva muusika saatel on mitmelgi aastal teinud tattoo’d nii Pärnu linnas kui laulupeo rongkäigu Pärnumaa kolonnis Tallinna tänavatel?
Sellest leebest briisist on tuule tiibadesse saanud mitu noortekollektiivi, kes on käinud Drammeni noorte kultuurifestivalidel esinemas ja end näitamas: ansambel Miki Maus, noor pianist Gerly Kättmann, Lee Taul, Kalle Pilli, ansambel Liisud. Omakorda saime Pärnus nautida noore Buskerudist pärit tšellomängija Sandra Lied Haga musitseerimist meie linnaorkestriga “Muusikamoosi” raames.
Sidemetest Pärnumaa kultuurikollektiivide vahel on sündinud kaunis ühendus noorte laulu- ja tantsupeoga, Norra koorid osalevad juba mitmendat korda meie suurtel pidudel ja viivad kaasa võimsa tunde meie ühislaulmise oskusest. Ühendav lüli on Aet Maatee, kes nüüd suurt laulu- ja tantsupeolaeva tüürib, kuid aastate eest Pärnumaa kultuurijuhina koostööseemned mulda viskas.
Folkloorifestivalid “Pärnumaa pirand” ja “Baltica” on võõrustanud Norra kollektiive ja meie omad on esinenud fjordide maal. Nii see koostöö ju toimibki: käiakse üksteisel külas, võrreldakse tantse, laule ja kultuurikorraldust ning organiseerimiskogemusi. Kindlasti on paljudel tekkinud Norras oma peretuttavad-sõbrad, kellega ametliku koostöö väliselt kokku saadakse ja suheldakse.
Eraldi väärivad märkimist meie Norra-poolsed koostööpartnerid Åse Klundelin ja Bjarne Stabęk, kelle pühendumine on aidanud sel koostööl õitseda. Kuigi mõlemad on juba pensionieas, kuuleme Åsest Pärnumaal praegugi. Åse on siin üpris tihe külaline, sest peale sõprade külastamise meeldib talle Pärnu taastusravikeskustes tervist turgutada.
Viivika Orula korraldatud Norra kunstnike näitused ja Norra nädal ning kultuuriturismi konverents 2009. aastal on viimased näited edukast koostööst.
Samamoodi kultuuritööga on toimetatud hariduse alal. Norra poolelt Saggrenda metsakool ja meilt Tihemetsa tehnikum (nüüd Pärnumaa kutsehariduskeskus) on korraldanud õpilaste ja õpetajate vahetust metsanduse erialal aastast 1994, hiljem on koostöö laienenud juuksuri erialale. St. Hallvardi keskkooli ja Kilingi-Nõmme gümnaasiumi vahelised suhted on kestnud aastaid. Pärnumaa kodumajanduskooli juurdeehitusel töötasid 90. aastate lõpul Rųykeni ja Tinius Olseni kooli ehituserialade õpilased. 1998. aastal korraldati Buskerudi maakonnas demokraatiaõppe koolitus Pärnumaa üldhariduskoolide ühiskonnaõpetuse õpetajatele. Norra keelt on koostööprogrammi raames õpetatud nii Kilingi-Nõmmes kui Tõstamaa keskkoolis. Eesti Vabariigi 90. aastapäevaga seotud koolinoorte viktoriini „Tunne oma maad“ võitjad käisid preemiareisil Buskerudis. Pärnu õppenõustamiskeskus teeb järjest süvenevat koostööd Buskerudiga.
Aastateks 2011–2012 on kavandatud Leonardo da Vinci programmi raames kolmepoolne (Eesti-Norra-Suurbritannia) karjääriteenuste arendamise projekt.
Kuninga tänava põhikooli suhted Videregaende kooliga keskenduvad erivajadustega õpilastele. Vastastikku kasulikke kokkusaamisi, seminare ja õppereise on korraldatud nii siia- kui sinnapoole. Humanitaarabi saajast oleme aastatega kasvanud võrdseks koostööpartneriks ja teatud valdkondades ka kogemuste jagajaks, õpetajaks.
Partnerlussuhted linnade ja maakondade vahel on samaväärsed inimsuhetega, sest toimivad ju needki omavahelisel keemial ja sobivusel. Mida kirglikumad inimesed koostöös kokku juhtuvad, seda parema tulemuse saab. Ei loeta enam töötunde ega raha: lust ja õnnetunne on palju meeldivam tasu. Usutavasti on sellest kirest saanud osa paljud pärnumaalased, kes mõtlevad norrakatele suure südamesoojusega.
Tänuks sõprussuhete arendamise eest on Pärnu maavalitsus autasustanud viit norrakat Pärnumaa kõrgeima autasu vapimärgiga. Selle on pälvinud Karl Kübar (1996), Per Ulriksen (2000), Tor Ottar Karlsen (2006), Hans Erik Riwen (2007) ja Bjarne Stabęk (2008).