/nginx/o/2011/06/21/639726t1h5ba8.jpg)
Pärast Baltikumi taasiseseisvumist 1991 on Norra tundnud reaalset vastutust aidata Balti riike. Nõukogude okupatsiooni ajal oli Norra üks neid riike, mis ei tunnustanud Balti riikide anneksiooni NSV Liidu poolt. Organiseeritud koostööle pani kahe aastakümne eest aluse tollane Buskerudi maavolikogu esimees Hans Erik Riwen.
Järk-järgult on joonistunud välja tihedama koostöö valdkonnad: haridus, majandusareng, transport ja taristud.
Buskerudi poliitikud on kõigil neil aastatel, vaatamata oma parteilisele kuuluvusele, olnud huvitatud headest suhetest Pärnu kolleegidega. Oleme jaganud oma kogemusi ja väga õpetlik on olnud jälgida Pärnumaa arengut 1991. aastast tänapäevani.
Meie kohtumiste päevakorras ja teemades on kajastunud Eesti areng tervikuna.
Viimastel aastatel on tähelepanu pööratud soolisele võrdõiguslikkusele ja naistevastasele vägivallale. Viimasena mainitud teemal korraldasime möödunud aastal Pärnus seminari.
Rida Buskerudi maakonna omavalitsusi on sõlminud suhted Pärnumaa omavalitsustega.
Ringerik ja Hole on haaratud Eesti kultuuri- ja majandusarengusse.
Modum, Rųyken, Hurum, Hemsedal ja Drammen teevad samuti koostööd kolleegidega Pärnumaal. Soovime, et omavalitsuste vaheline koostöö lähiaastatel senisest kiiremini areneks.
EEA (Euroopa majandusala) liikmena tahame ära kasutada oma võimalusi aidata kaasa endise idabloki arengule. Eesti Euroopa Liidu liikmena on meile selles usaldusväärne partner. Selline ühistegevus vastab meie uuele rahvusvahelise koostöö strateegiale, mille Buskerudi maavolikogu möödunud aastal heaks kiitis.