Just nii on meil Eestis tavaks öelda, kui kõik on hästi. Meie sõbrad Buskerudist jõudsid Pärnumaale just siis, kui meil kippus iga asi ligadi-logadi minema ja pealkirja mõttest olid lood hästi kaugel. Aga üheskoos käärisime käised üles ja 20 aastat koostööd tõendab, et asjad on läinud paremaks. Vähemalt mina optimistina usun nii. Norra sõbradki on oma terava pilguga seda täheldanud. Usun, et mitte ainult viisakusest.
Alguses oli Hiina Ikarus
1990ndate alguses oli Buskerudi delegatsioon tollase Pärnu EPT õue peal ja transpordimehed jäid äkki imetlema nurga taga seisvat ninaga bussi, mida meil tavatseti Hiina Ikaruseks kutsuda.
“Kas sellistega veetakse teil inimesi?” oli nende kaastundlik küsimus.
Ei läinudki palju aega, kui 1993. aasta mais jõudis Pärnumaale humanitaarabina esimene partii “päris” busse: kolm kasutatud, kuid heas korras Volvot. Nendega pandi sealsamas, kunagise EPT territooriumil alus bussiettevõttele Skorpion P.J. 1994. aasta lõpus jõudis kohale kolm Mercedes-Benz tüüpi bussi, mis anti üle Pärnu ATP-le ja Skorpion P.J-ile, ja ühe bussi sai kingituseks Pärnu teater.
Bussid olid tuubil humanitaarabi Pärnumaa tervishoiu- ja sotsiaalasutustele. Samal ajal külastasid Pärnumaad Buskerudi transpordispetsialistid Nils Stavenes, Torill Melle, Terje Moen ja bussifirmade juhid.
Aruteludes pandi paika lähiaastate kava Pärnumaa ühistranspordi toetuseks. Juba 1995. aasta juulis toimus Pärnus ühine transpordikonverents “Reisitransport ja bussiettevõtete tehniline uuendamine, koostöövõimalused Norraga”.
Norra delegatsiooni juhtis transpordiosakonna juhataja ja hilisem projektide koordinaator Harald Pedersen.
Järgmisena käivitus projekt koondnimetusega “Pärnu Transport Plan”, mis kätkes transpordispetsialistide vastastikuseid külastusi ja koolitusi, Pärnumaa liinivõrgu ülevaatamist ja optimeerimist, transpordikorralduse parandamist, busside ja remondiseadmete muretsemist Pärnumaa bussifirmadele.
Projekti maht kasvas 800 000 – 900 000 Eesti kroonini, sellesse kaasati peale Norra konsultantide Eesti parimad tegijad AS Stratumist.
Tulemusena sai Pärnumaa optimeeritud liinivõrgu kavandi, mis andis eeskuju paljudele transpordiprojektidele kõikjal Eestis.
1996. aasta lõpus jõudis Pärnumaale abina veel kolm bussi, seega kokku üheksa. Edaspidi ostsid meie bussiettevõtjad juba ise Norrast busse, kuid hea algus oli tehtud.
1999. aastal käivitus Pärnu lennujaama projekt. Teatavasti suleti sel ajal Oslo Fornebu lennujaam, kuna oli valminud uus Gardemoenis. Ühise pingutusega avanes võimalus hankida rajaseadmeid ja muud varustust. Ettevõtmisse oli kaasatud Nordic Aviation Resources AS. Esimeses etapis paigaldati VOR/DME ja lähimajakas. Kümneprotsendine omaosalus ehk 25 000 Norra krooni tuli leida Pärnu lennujaamal, ülejäänu kattis Norra pool.
Norra vaieldamatu kompetentsiala
Norrakad on eriti kõvad tegijad energeetikas. Ka Buskerudi maakonnas. Sealt on meil kogu aeg olnud palju õppida.
Energeetikaprojektid said alguse 1994–1995. Pärnumaa sõpruspiirkondade messil “Sõprusring ‘95” Paikusel eksponeeriti ja esitleti Eesti esimest energiamaja, mis küll ületas tugevalt tollase meedia uudisekünnise, kuid oli nii kõvasti oma ajast ees, et säästuteema vilju hakkame alles nüüd maitsma.
Järgnevatel aastatel koostati veel kolm projekti: “Pärnumaa katlamajade arenguplaan”, “Hüdroenergia rakendusvõimalustest Pärnumaal”, “Klienditeeninduse ja nõustamiskeskus Pärnumaa elektrivõrkudes”. Norrast olid maavolikogu kõrval partnerid Buskerud Energy ja Norsk Enok og Energi AS. Kui katlamajade rekonstrueerimisel ja Pärnumaa elektrivõrgu kliendisõbralikumaks muutmisel läks saadud nõu asja ette, siis hüdroenergia rakendus jäi kahjuks teoreetiliseks. Suuresti Natura 2000 piirangute tõttu, mis vahetult pärast uuringu valmimist kehtima hakkasid.
Praegu on norrakad vaieldamatud suurtegijad tuuleenergeetikas. Buskerudi maakonnale kuuluv energeetikahiid Vardar (mille elektrienergia aastatoodang kolm teravatt-tundi moodustab näiteks 50 protsenti Eesti tarbimisest) on 100protsendine osanik Pakri tuulepargis ja tütarfirma Vardar Eurus osanik Nelja Energia OÜs, mis haldab Eesti suuremaid tuuleparke, sealhulgas näiteks Viru-Nigulas.
Tuuleenergeetika perspektiiv on oluline meilegi, seepärast koostame teemakohast maakonnaplaneeringut. Buskerudi esindajad on juba tundnud huvi selle vastu ja planeeringu kehtestamise järel on valmis ühiselt läbi arutama sobivad investeeringualad Pärnumaal.
Kui kipsmajad polnud veel tulnud …
Ettevõtlussuhete algus jääb aastasse 1994, kui Pärnut külastas Buskerudi ettevõtjate delegatsioon Knud Brekke juhtimisel. Nagu ikka, toimusid kohtumised Pärnu ettevõtjatega ja ekskursioonid firmadesse. Kui enamik leidis huvitavaid ärikontakte, siis ainsana oli kurva näoga kipsplaate valmistava firma NORGIPS esindaja, kellele meie pingutustele vaatamata ei pööratud mingit tähelepanu. Nii lasti käest suurepärane šanss saada firma esindajaks Tallinna ja Riia vahel. Ehk võinuks sellest areneda isegi ettevõtte Balti esindus, kuid kipsplaatide ja -majade aeg ega ehitusbuum polnud veel käes.
1994 augustis väisas 30-liikmeline Pärnumaa ettevõtjate delegatsioon Drammenit, kus esimest korda osaleti kohalikul messil. Tolleaegsed messikogemused polnud eriti suured, seepärast pakkus ettevõtjatele laiemat huvi iga pakutud võimalus. Kokkusaamised tipnesid konverentsiga, mille peateema oli vastastikune kaubavahetus ja koostööpartnerite leidmine. Juba järgneval aastal olid Norra ettevõtjad väljas meie korraldatud messil “Sõprusring ‘95” ja samal ajal toimunud konverentsil “Miks investeerida Pärnusse ja Pärnumaale?”. Ja nii on koostöö jätkunud tänini.
Muidugi on Pärnumaa ja Buskerudi ametnike soov, et investeeringud võiksid olla märgatavamad ja et neid oleks märksa rohkem. Kuid meie oleme vähemalt uksed lahti hoidnud, edasine otsustamine on juba ettevõtjate asi.
Paremad tulemused on seni olnud puidu- ja turbasektoris, aga ka meie ehitajad toimetavad Buskerudis aktiivselt.
Kas Buskerudi esindajaks Euroopa Liidus?
Nii me sageli oma norra sõpradega lõõpisime, kuni osutus, et väide on saanudki peaaegu tõeks. Meie oleme sees ja nemad väljas! Kuid naljal on tõsisemgi pool, kus tänu meie osalusele ja selgitustele oleme kutsunud Buskerudi maakonna rahvusvaheliste ühenduste liikmeks.
Näiteks korraldasime 26.–28. oktoobril 2000 Pärnus 8. BSSSC (Läänemere maade subregionaalse koostööorganisatsioon) konverentsi, kus osales arvukas delegatsioon Buskerudist.
Klapp oli nii hea, et juba 2002. aasta oktoobris BSSSC konverentsil Lillehammeris olid norrakad kaaskorraldajad. Kuna Pärnumaa oli juba CPMRi (mereliste äärealade koostööorganisatsioon) liige, siis 2002. aastal Kreekas ühenduse aastakonverentsil astus liikmeks Buskerudi maakondki.
Pärnu-Buskerudi suurepärane koostöökogemus on tähelepanu ja rakendust leidnud laiemas riikidevahelises suhtluses. Näiteks Norra EMP finantsmehhanismi rakendus-programmi koostamisel aastatel 2004–2006 osalesid Pärnust Urmas Kase ja Buskerudist Bjarne Stabęk.
Eeltoodud abiprogrammi käivitumisel ja selle finantstoel osales Buskerudi maakond 2009–2010 projektis “Pärnu linna ja selle ümbruse võrgustikke siduv teemaplaneering”, mille raames toimus meie planeerijate õppereis Drammenisse ja Bergenisse.
Pärnu ja selle ümbruse koostöö oli taas teemaks linna visioonikonverentsil käesoleva aasta jaanuaris, kui tõdeti, et linnaümbruse planeeringu realiseerimine vajab uut juhtimismudelit. Seda käisime Norras otsimas läinud aasta novembris. Ringerike piirkonnas on see olemas ja toimib! Arendusorganisatsioon Ringerike Development võiks olla eeskujuks Pärnu ja selle ümbruse koostööorganisatsiooni kujundamisel.
Julgen arvata, et meil pole kõik veel kaugeltki nii korras nagu Norras. Kuid teame, kuhu oleme teel, ja teenäitajad Buskerudist on teinud selleks tublit tööd.
Pole tarvis mainidagi, et koostöö lisaväärtus on usaldusväärsed sõbrad, kellele alati võib toetuda ja igas olukorras kindel olla.