Pühapäeva õhtul jõuab Pärnusse esinduslik delegatsioon meie Norra sõprusmaakonnast Buskerudist. Uue nädala algul tähistame kahe maakonna koostöö 20. aastapäeva. Hea sõnaga abivalmis sõpru meelde tuletada pole kunagi liiast.
Juhtkiri: Hea sõna pole iial liiast
22. juuni 2011, 08:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sestap pühendab Pärnu Postimees Pärnu-Buskerudi suhetele lausa kolm lehekülge, et tutvustada ainulaadset ühistegevust neile, kes sellest veel kuulnud pole, ja meenutuseks paljudele pärnumaalastele, kes aastate jooksul on neis koostööprojektides olnud nii saajad kui andjad.
Pärnu Postimees jagab seisukohta, et Buskerudi ja Pärnu teineteiseleidmises oli palju õnnelikke juhuste kokkulangevusi. Mis siis, kui 1991. aasta mornil talvel poleks norralased hakanud otsima Eestist koostööpartnerit? Kui Buskerudi maavolikogu tollase esimehe Hans Erik Riweni Soome-sõbrad ei oleks teda kokku viinud Eesti inimestega, kes oskasid osutada Pärnule? Kui Pärnumaa toonased juhid oleksid kõheldes jokutama jäänud …?
Ent 20 aasta eest oli äsja taasiseseisvunud Eestis elu nii kibe, et igasugune abi- ja koostööpakkumine välismaalt oli teretulnud. Tol aastal sündinud lastest on saanud täiskasvanud, sama saab öelda kahe maakonna koostegemiste kohta.
Eestist leiab muidki näiteid maakonnaülesest koostööst, ent Pärnu-Buskerudi unikaalsus seisneb partnerluse pikaajalisuses.
Kahe maakonna töiseid suhteid on tutvustatud Norras ja kaugemalgi, need on olnud eeskujuks ja innustuseks järgijatele: saab küll, kui mõlemal on soov ja motivatsioon.
Kahele kümnendile Pärnu-Buskerudi suhetes tagasi vaadates on põhjust tänu- ja kiidusõnadeks.