/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Kui Raul Sarandi eelmisel sügisel kaua hautud mõttega Pärnu meenemündist Pärnumaa arvamusliidrite lõunal avalikkuse ette astus, tundus idee paljutõotav, sest sepa meisterdatud metallkettakese saanuks iga huviline just endale meeldivaks teha ja see juhatanuks turisti läbi suvepealinna põnevate paikade.
Uudse suveniiri mõttel oli jumet ja on praegugi, seda enam, et mündiga kaasnenuks linnaruumis suuremõõtmeline giljotiin, millega suveniiri poolitada saanuks. Kahjuks ei jõudnud MTÜ Pärnu Mündikoda eesotsas Sarandiga sel aastal asjaga valmis, kuigi tänavu, mil esimest korda linna sünnipäeva tähistati, läinuks selline suveniir iseäranis asja ette.
Peamine põhjus, miks meenemündi ideest seni asja pole saanud, paistab olevat kahtlemata raha, kuigi ettevõtmise käivitamiseks vajaminev 13 000 eurot (200 000 krooni) pole ülisuur summa. MTÜ-l omavahendeid pole ja lootust, et investeering end tasa teenib või suisa kasumit tootma hakkab, on kaugelt ennatlik hellitada.
Raha rahaks, aga linnavalitsuski ei paista mündimõttele suurt kaasa elavat. Koostööleping linnavalitsuse ja mündikava vedajate vahel on sõlmitud, kuid seegi nuditul kujul, mis eriti kindlust ei anna.
Pärnu Mündikoja liikmed on lubanud suve lõpul maha istuda ja mündiidee arendamisele kordusstardi anda. Pärnu Postimees loodab, et uus lähe antakse ja mõte siiski teostub, olgu või aastase hilinemisega, sest oleme jätkuvalt arvamusel, et taolise kujunduse, sisu ja tegevuse suveniirikontseptsioonil on jumet. Linnavalitsuselt abi ootamise asemel tasuks kojal otsida toetust eraettevõtetelt, sest eks leidu mündi lansseerimisel võimalusi häid toetajaid reklaamigagi toetada, näiteks trükkides nende logod mündi juurde kuuluvale bukletile. Tulu tõuseks kõigile.