Epp Klooster: Tarkuse ja südamega

, Pärnu maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Epp Klooster.
Epp Klooster. Foto: PP

Sotsiaaltöö valdkonnas algas koostöö Pärnu ja Norra Buskerudi maakonna vahel mõnevõrra hiljem, kuid on kestnud seevastu eriti intensiivselt, muutusi loovalt ja väga mitmes vormis tänini. Enamasti on norrakad olnud andja rollis ja seda nii mõistuse kui käega, aga alati oma suure ja sooja südamega.

Puuetega inimestele

Avapauguks sai 1995. aasta, kui alustasime esimeste läbirääkimistega meie puuetega inimeste kojaga sarnaneva organisatsiooni FFOga. Juba 1996. aastal sõitsime nende kutsel koos meie puuetega inimeste organisatsioonide esindajatega Drammenisse ja seda reisi võib siiani pidada saadud teadmiste, kogemuste, emotsioonide ja maailmapildi avardamise poolest ületamatuks. Tublisti muutus arusaam raskete puuetega inimeste igapäevaelu võimalustest ja riigi/omavalitsuse rollist selles.

Tore on meenutada meie grupile omal käel spetsiaalselt kohandatud mikrobussiga vastu sõitnud ratastoolis võõrustajat, kellele täisväärtusliku ja sõltumatu elu võimaldamiseks oli riik andnud tasuta kasutada sõiduriista, mille rooli taha sai sujuvalt sõita ratastooliga. Meenuvad meile tookord veel harjumatud äärmiselt vahvad tantsuõhtud, kus üksi puue polnud tantsust rõõmu tundmisel takistuseks.

Meeleolukalt alanud koostöö järel toimetasid norrakatest sõbrad aastatel 1997–2004 Pärnumaa inimestele tasuta tollal äärmiselt vajalikke vähe kasutatud ratastoole ja muid tehnilisi abivahendeid – ikka kaks–kolm konteinerit aastas – ning aitasid nõu ja jõuga rajada Pärnumaa esimest tehniliste abivahendite keskust.

Peale selle korraldasime aastail 1999–2000 suvelaagrid mõlema maakonna vaimupuuetega noortele ja jätkasime kohtumisi-koolitusi nii siin kui Drammenis.

Viimastel aastatel oleme mõlgutanud mõtet muuta Pärnus paar korda juba toimunud puuetega inimeste kultuurifestival-mess samuti koostöö osaks.

“Pärnumaa lapse heaks”

Just sellist nime kandis 2004. aastal Pärnu ja Buskerudi maavalitsuste korraldatud lastekaitse konverents. Seda igati korda läinud sündmust võib pidada oluliseks tähiseks 2000–2008 väldanud iga-aastaste lastekaitse ja noorsootöö teemaliste koolitussarjade vahel.

On eriti hea meel, et juba kümmekond aastat tagasi, kui lastega tegelevate spetsialistide koolitus- ja lisateadmiste saamise väljavaated Eestis olid suhteliselt ahtakesed, saime koostöös Buskerudi sõpradega pakkuda nii omavalitsuse lastekaitsetöötajatele kui otseselt lastega tegelejatele suurepärast tasuta tarkust, mida meie inimesed vajasid ja nautisid nagu sõõmu värsket õhku.

Erilise tähelepanu all olid neil aastatel kasupered, käitumisraskustega lapsed ja noored, noored kriminaalid ja lahenduskeskne lühiteraapia LÖFT. Võib-olla on just need koolitused üks põhjusi, miks Pärnumaa lastekaitsetööd on saanud pidada heal järjel olevaks.

Tummist teadmist saadi nii teoorias kui praktikas, näiteks laste ja perede intervjueerimismeetodite kohta. Kindlalt võib öelda sedagi, et huvi nende koolituste kaudu teemasse veel põhjalikumalt süveneda püsib.

“Vägivallal ei ole õigustust”

2010. aasta sügisel jõudsime sellise nime all toimunud lähisuhtevägivalla vastase koostöökonverentsini. Perevägivald ja sellega võitlemise kavad olid küll MTÜ Kodanikujulguse ja Buskerudi soolise võrdõiguslikkuse komitee vahel olemas juba pikka aega, kuid eelmisest aastast alates on Pärnumaa omavalitsuste liidu toel kavas sellegi valdkonnaga süvendatult ja Norra kauast kogemust ära kasutades tegelda.

Mullusele suurt huvi pakkunud konverentsile jätkuks ja vastuseks osalejate huvile ja soovidele on plaanis alustada sel sügisel uut koolitussarja, seekord vägivalla temaatikas süvitsi minemiseks.

Tänuga

Kogu sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas koos tehtut, Norra abi ja tulevikuplaane pole võimalik ühes kirjatükis vaadelda. Näiteks oleme saanud nii tervishoiuasutustele kui hooldekodudele, jaanuaritormi ohvritele ja muudelgi juhtudel Buskerudi sõpradelt mööblit, inventari ja muud abi, millel nendes tingimustes oli hindamatu väärtus.

Nõndasamuti ei jõuaks loetleda inimesi, kes nii Buskerudis kui Pärnumaal aastate jooksul projektide edule kaasa on aidanud. Aitäh neile kõigile! Meie suurimad tänusõnad aga kuuluvad neile norrakatest sõpradele, kes on olnud meie koostööprojektide hing ja mootor: FFO tollane esinaine Eva Stabęk, Buskerudi maavalitsusest Ųivind Thomassen, Åse Klundelin ja meie alatine tugi Bjarne Stabęk, lastekaitse koolituste võtmeisik Lars Lund ja viimaste koostöösuhete hing Mona Anita Bjųrnsrud.

Lõpetuseks. Meile tarkust ja abi toonud südamega tehtud koostööst oleme alati saanud lisandväärtuseks suure annuse siirast rõõmu ja häid üksteist väärtustavaid emotsioone, mida on raske üle hinnata. Soovin sellele sisukat jätku!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles