Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/09/26/438997t1h3fc8.jpg)
Sellest nädalast kehtima hakkav liiklusseadus kohustab alla 16aastasi jalgrattureid kandma kaitsekiivrit ja neile lastele, kes jalgrattaga sõites kiivrit ei kanna, võib osa kindlustusseltse keelduda õnnetusjuhtumite puhul hüvitiste väljamaksmisest.
SE BTA Eesti filiaali juhi Olavi Laido sõnul on oluline, et lapsevanemad oma laste tegutsemist jalgrattal hoolikalt jälgiksid, sest kiiver võib olla nii elupäästja kui garantiiks õnnetusjuhtumi korral kindustusest raha saamiseks.
„2009-2010 liiklusõnnetuste statistika näitab, et õnnetustesse sattunud alla 15aastastest jalgratturitest kandis kiivrit iga neljas,” selgitas Laido.
Laido märkis, et inimestel tasuks oma tervist võimalike õnnetusjuhtumite vastu kindlustada, kuid samal ajal teha kõik endast sõltuv seaduste täitmiseks ja oma elu hoidmiseks.
„Paljud jalgrattaga kukkumised ei kvalifitseeru liiklusõnnetuseks ja ainsad kannatajad on ratturid ise. Sellised kukkumised ei kajastu liiklusstatistikas ja seetõttu võib hinnanguliselt väita, et selliste õnnetuste hulk on kümneid kordi suurem ja puudutab peaaegu iga ratturit,” rääkis Laido.
Laido ütlust mööda loetakse iga kindlustusjuhtumi korral hüvitist välja makstes hoolikalt lepingut, kus enamasti seisab klausel, et kindlustusvõtja peab tegema kõik endast oleneva õnnetuse ärahoimiseks. “Kiivri kandmise seaduslik kohustus on just üks selliseid teemasid, mida seltsid võivad pidada üheseltmõistetavaks kindlustusvõtja vastutuseks,” hoiatas ta.