Merle Tomberg: Lapsehoidja abiga tööle

, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merle Tombak.
Merle Tombak. Foto: PP

Sotsiaalteenuste kättesaadavus ja teadlikkus nende suhtes ei ole Eestis veel nii hea, kui sooviksime. Millised võimalused on kasutada hoolekandes Euroopa tõukefondide raha ja kellele need teenused mõeldud on?

27. juunini said omavalitsused, mittetulundusühingud ja ettevõtted taotleda SA Innove kaudu Euroopa sotsiaalfondist rahastust, et korraldada senisest enam lapsehoiu-, tugiisiku- või isikliku abistaja teenust. Nende sotsiaalteenuste eesmärk on toetada teenusesaajate toimetulekut ja olla abiks teenust saava inimese või tema senise hooldaja tööleasumisel või -naasmisel.

Lapsehoiuteenus

Kui laps on lapsehoiuteenusel, hooldab-arendab teda ja tagab talle turvalisuse lapsehoidja. Lapsehoiuteenust võib saada kuni 18. eluaastani. Tavaliselt kasutatakse teenust koolieelikute hoidmiseks, aga ka esimestes klassides käivate laste turvalisuse tagamiseks ja puudega laste puhul.

Lapsehoiuteenusel olles ei saa laps alusharidust, mida antakse ainult lasteaedades. Sellega peab lapsevanem arvestama, kui ta oma lapsele sobivat hoiukohta otsib. Lapsehoiuteenus võib olla hea lahendus, kui kodu lähedale ei jää lasteaeda või lapsevanem töötab sellisel ajal, kui lasteaed on suletud. Samuti juhul, kui lapsele ei sobi suur rühm või lasteaias on pikk järjekord.

Üldjuhul tasub lapsehoiuteenuse eest vanem, kuid mõni omavalitsus toetab teenuse ostmistki teatud tingimustel.

Raske või sügava puudega lastele hüvitab riik lapsehoiuteenust 371 euro eest aastas alates 2007. aastast. Kuigi Eestis on üle 360 tegevusloaga teenusepakkuja, ei ole see teenus küllaldaselt kättesaadav nii piirkondlikult kui rahaliselt: lapsehoiuteenus tuleb vanemale märksa kallim kui lasteaed. Paljud inimesed, kes sooviksid lapsehoiuteenust, et tööl käia, ei saa seda endale lubada. Sellele olukorrale pakub lahendust Euroopa sotsiaalfondi rahastatava “Töölesaamist toetavate hoolekandemeetmete“ raames 2011. aastal välja kuulutatud avatud taotlusvoor, mille eesmärk on toetada lapsehoiuteenuse pakkumist toimetulekuraskustes ja puuetega laste peredele.

Rahastuse saanud teenuseosutajad hakkavad juba sügisel otsima inimesi, kes võiksid projekti raames teenust saada. Lapsevanemail, kes on huvitatud selle teenuse saamisest, tuleks pöörduda info saamiseks kohaliku omavalitsuse poole.

Juhul kui konkreetses piirkonnas projekti eelmainitud fondist ei rahastata, on omavalitsustel siiski hea teada, kui palju on lapsehoiuteenuse huvilisi ja kas neil oleks vaja oma linna või valda vastav teenus luua.

Üsna mitu lapsehoiukohta on alguse saanud vanemate enda algatusest ja soovist pakkuda head lapsehoidu nii enda kui teiste lastele. Ema-isa ise enda lapsele hoiuteenust pakkuda ei saa, sest selle teenuse eesmärk on võimaldada lapsevanemale oma lapse hoidmisest vaba aega.

See ei tähenda aga, et oma laps ei või olla ülejäänud teenusel lastega koos. Lapsehoiuteenust pakutakse mitmesuguseses vormis alates personaalsest hoiust lapse enda kodus kuni lasteaiasarnaste asutusteni.

Võrreldes lasteaedadega, on lapsehoius üldjuhul võimalik rohkem vanemate (eri)soove täita ja laste (eri)vajadustega arvestada. Kuna lapsehoius on lapse päevakava ja tegevused iga teenusepakkuja otsustada, on oluline, et vanem tunneks enne huvi, mida täpselt konkreetse teenuseosutaja lapsehoid sisaldab.

Tugiisikuteenus

Tugiisikuteenuse üldine eesmärk on samuti inimese toimetuleku toetamine. Seda teenust vajavad eelkõige need inimesed, kellel mingil põhjusel ei ole (olnud) võimalik saada abi oma lähedastelt. Näiteks üksikutel inimestel või olukorras, kus lähedased ei oska või ei suuda abi anda. Tugiisiku põhitegevus on juhendamine ja nõustamine. Konkreetsed eesmärgid ja tegutsemine sõltuvad juba kliendi vajadustest.

Näiteks võib tugiisik abistada vaimupuudega inimest asjaajamisel, puudega lapse vanemat oma samalaadseid kogemusi jagades, üksikut vanurit teda külastades.

Mis rolli mängib tugiisik inimese tööleaitamisel?

Kui tugiisiku klient on tööealine, kellel töövõime kas või osaliselt säilinud, on väga tõenäoline, et üks eesmärke on abistamine sobiva töö leidmisel.

Tugiisik aitab lahendada probleeme, mis takistavad inimesel tööle asuda, olgu see dokumentide, elukoha või pere toetuse puudumine, napid teadmised asjaajamisreeglitest või tööks motivatsiooni puudumine.

Tugiisikust võib abi olla töövestlustel või töötukassaga suheldes. Kuigi tugiisikuteenust vajavad tavaliselt inimesed, kes kuuluvad tavapärastesse toimetuleku riskigruppidesse, ei ole see reegel. Tugiisikuteenus on vahel suuremaid probleeme ennetav sotsiaalteenus.

Tugiisikuteenuse saamise sooviga omavalitsuse poole pöördudes saab paljudest kohtadest vastuse, et sellist sotsiaalteenust neil (veel) ei pakuta. Ent vajadus selle järele on: seda tõendab toimetulekuprobleemidega inimeste suur arv.

Sotsiaaltöötajad abistavad küll nõustades, kuid Eestis ei ole nii palju sotsiaaltöötajaid, et nad suudaksid kõigi oma klientidega pidevalt suhelda ja kokku saada.

Paljudel juhtudel võib tugiisikut nimetada sotsiaaltöötaja käepikenduseks, sest nende rollid ja tööülesanded osaliselt kattuvad. Samal ajal on tugiisikul palju rohkem aega abivajajat toetada. Ta ei tee küll oma kliendi eest töid ära, vaid abistab teda seejuures.

Peamised tugiisikute kliendid on toimetulekuprobleemidega lapsevanemad, puudega lapsed ja täiskasvanud, pikaajalised töötud, asendushooldusel elavad või elanud lapsed ja noored, vanglast vabanenud, ajutiselt väga raskes olukorras inimesed.

Tugiisiku- ja lapsehoiuteenuse kohta saab teavet sotsiaalministeeriumi kodulehelt. Tegevusloaga lapsehoiuteenuse pakkujate kontaktandmed on internetis majandustegevuse registris mtr.mkm.ee.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles