Laenupakkujad peavad esitama teabelehe

Tarbijakaitseameti kõneisik Hanna Turetski nentis, et hulk ettevõtjaid ei pruugi veel teada, et peavad teabelehte väljastama hakkama.

FOTO: Peeter Langovits/ Postimees

Plaanite võtta laenu, osta järelmaksuga mobiiltelefoni ja kodule uued aknad või prügikasti väljaostmise asemel selle prügivedajalt liisida? Teadke, et tänasest peate sel puhul teenusepakkujalt saama kaasa põhjaliku teabelehe.

Uus on seegi, et kõigil laenuteenuseid pakkuvatel ettevõtetel on kohustus senisest hoolsamalt tarbija maksevõimet kontrollida.

Laenu või järelmaksu andja peab enne lepingu sõlmimist hindama tarbija krediidivõimet ja senist maksekäitumist. Selleks võib ta kasutada avalikke andmekogusid, näiteks krediidiinfot, kinnistu- või äriregistrit, oma andmebaase ja vajadusel küsida pangaväljavõtet või tõendit tööandjalt, selgitas tarbijakaitseameti tarbijapoliitika osakonna juhataja Hanna Turetski.

Kontroll ja hoiatamine

Kõrvuti laenu või järelmaksu taotleja tausta kontrollimisega peavad ettevõtjad hakkama tarbijaid põhjalikumalt nõustama ja selgitama kõiki laenuga seonduvaid üksikasju. Viimasena mainitud peavad olema detailselt kirjas ettevõttelt tarbijale antaval spetsiaalsel teabelehel, mis on ühesugune kogu Euroopas.

Kõik need muudatused ei puuduta üksnes pankade ja kiirlaenuandjate väljastatavaid laene, vaid laienevad liisingule ja järelmaksudele, olgu tegu mööbli, rõivaste või kodumasinate soetamisega.

Tarbija peab teabelehe saama ka siis, kui ostab järelmaksuga toote näiteks postimüügi kataloogist, internetipoest, koduuksemüügilt (tolmuimejad, veepuhastusseadmed), uue telefoni mobiilioperaatorilt või sõlmib prügikonteineri järelmaksulepingu prügiveoettevõttega, loetles Turetski.

Laenuandjal on kohustus tarbijale selgitusi anda ja hoiatada, et klient saaks hinnata, kas pakutav krediidileping vastab tema võimalustele. Samuti peab krediidiandja hoiatama tagajärgede eest makseraskustesse sattumisel.

Teabelehel peab kirjas olema selgelt välja toodud laenusumma suurus, lepingu kestus, krediidi kättesaamise viis ja aeg, tasumisele kuuluv igakuine makse suurus ja maksete koguarv.

Arsusaadavalt olgu lehelt lugeda kõigi tarbija poolt laenu tagasimaksmiseks tehtavate maksete kogusumma, samuti tarbijalt nõutavad tagatised ja mis juhtub, kui tal tekib makseraskus, peale selle aastane intressimäär, krediidi kulukuse määr, lepingu sõlmimise tasu, kohustuslikud kindlustusmaksed ja kõikvõimalikud võlgnevusega lisanduvad tasud.

Lepingut ei pea sõlmima tingimata kirjalikult, piisab kirjalikult taasesitavast vormist: võib olla internetis või e-posti teel sõlmitud. “Suuline ei saa krediidileping kindlasti olla, selline leping on algusest peale tühine,” rõhutas Turetski.

Kui ei anta teabelehte

Teabelehe ühepoolselt andmata jätmine väljendab Turetski hinnangul selgelt ettevõtja ebaeetilisust ja suhtumist tarbijasse. Ühtaegu peaks see olema märguanne kõrgendatud valvsuseks. Kõikidest säärastest juhtumitest ootab tarbijakaitseamet infot.

Tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks on tarbijakaitseametil õigus teha ettekirjutus õigusrikkumise peatamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks. Samuti võib tarbijakaitseamet pöörduda hagiga kohtusse ja nõuda kauplejalt tarbijate õiguste rikkumise lõpetamist.

“Viimasel ajal on patustanud ettevõtete nimede avalikustamine avaldanud mõju puuduste likvideerimisel, mistõttu kindlasti arvestame ka nende rikkumiste puhul selle võimaluse kasutamisega,” lausus Turetski.

Tagasi üles