Keskkonnaministerium võttis kaitse alla väike-konnakotka 37 uut püsielupaika ja muutis seniste, 2010. aastal moodustatud püsielukohtade piire nii, et need hõlmavad täpsemalt lindude tegelikke elutsemispiirkondi. Nüüd kaitse alla võetud püsielupaigad asuvad Pärnu maakonnaski.
“Et tagada väike-konnakotkastele soodsad pikaaegsed pesitsemisvõimalused ja liigi säilimine, oli vaja moodustada uued püsielupaigad, mis arvestavad täpsemalt liigi elupaiganõuetega ja tagavad senisest tõhusama kaitse. Seire tulemustele tuginedes tõhustati kaitsekorda just kõige suurema populatsiooniga elupaikades,” ütles keskkonnaminister Siim Kiisler ministeeriumi pressiesindaja teatel.
Eesti ohustatud liikide punase nimestiku andmetel kuulub väike-konnakotkas 2008. aasta hinnangu alusel ohulähedasse kategooriasse.
Eestis on hinnanguliselt 600–700 väike-konnakotka haudepaari, lindude arvukus on 2013. aasta arvukusehinnangu põhjal stabiilne. Euroopa väike-konnakotka populatsiooni suuruseks hinnatakse 16 400–22 100 pesitsevat paari, mis tähendab, et Eestis pesitseb 3–5 protsenti Euroopa väike-konnakotka populatsioonist. Seetõttu lasub Eestil kohustus tagada selle liigi soodne seisund.
Püsielupaikadeks nimetatakse kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paika. Väike-konnakotkas elab mosaiiksel maastikul, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Kodupiirkonnaks hinnatakse Eestis kaks kilomeetrit ümber pesa, kus asuvad olulised toitumisalad: rohumaad ja avamaakõlvikud.
Väike-konnakotkas elutseb nii okas-, leht- kui ka segametsas.
Ühe paari territooriumil paikneb enamasti mitu pesa, mida aastati vahetatakse. Kui väike-konnakotkast ei häirita, kasutab ta pesapaika aastakümneid.