Karoliine Aus: Mis on Pärnu nišš?

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Suvi Pärnus

FOTO: Mailiis Ollino

Olen uurinud tuttavatelt Eesti eri paigust, mis nende arvates on Pärnu tõmbenumber. Suvi, rand ja Weekend Festival on vastused, mida eranditult olen kuulnud. Kuid talvel meie ­linnakest justkui välisilmale ei eksisteerikski.

Noori tõmbab tänapäeval ligi erilisus ja oma nišš. Tartu on tudengilinn, Viljandi aga pärimuslinn. Kuid mis on Pärnu omapära muul kui tipp­ajal? Tahaks ju pakkuda, et spaad, mida meil rohkem kui ühel käel sõrmi. Ent tõsi on, et veepargiga noori siia elama ei meelita.

Esitasin küsimuse linnapea Romek Kosenkraniusele paar kuud tagasi üritusel “Founder Stories”. Meer leidis, et Pärnu võiks olla mõnus eeslinn, magala Tallinnale ja miks mitte Riiale. Selle vastusega ma siiski ei leppinud ja püüdsin veel paar ideed välja pinnida.

Mis on Pärnu omapära muul kui tipp­ajal?

Mõninga mõtlemise peale turgatas linnapeal idee, et miks mitte ettevõtlus! Selles jutus on iva. Alustades sellest, et meil on kahes gümnaasiumis ettevõtlussuund, Pärnu kolledžiski ettevõtlus- ja projektijuhtimise eriala, mis sel aastal oli üks Tartu ülikooli enim nõutud erialasid, kuni koostöötamiskeskuseni Forwadspace välja. Miks ei võiks Pärnu olla tuntud kui (väike)ettevõtjate kogukond? Koht, ­kuhu noored tulevad ettevõtet alustama, sest siin on head mentorid, toetused ja rahulik keskkond.

Kahjuks olen mitme siit ära kolinud noore käest kuulnud, et just rahulikkus on see, mis siit minema ajab. Probleem ei peitu niivõrd töökohtades, vaid just töövälistes tegemistes. Sombusel ajal toimub siin vähe.

Üks võimalus on ürituskorraldajaid kui loome­isikuid enam toetada ja rahastajatel, näiteks linnal, olla senisest rohkem avatud uutele ideedele. Kogukonna aktivistid on niisama olulised kui ettevõtjad. Leiva toovad ettevõtjad endale lauale, kuid ürituskorraldajatelt on vaja tsirkust.

Selleks, et luua Pärnule aasta ringi hea kuvand, on vaja just kaugemalt alustada kui otse siht­rühmast.

Tagasi üles