Kalev Vilgats: Rahu ja relvad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: Andres G. Adamson

Üks tark inimene on öelnud, et kui Eesti ajakirjanduses hakkab tihedamini ilmuma sõnavõtte stiilis “Eesti julgeolek pole olnud kunagi paremini tagatud kui praegu”, siis tuleb suuremat pilti lähemalt silmitseda, et aru saada, mis teoksil.

Pole varem täheldanud, et NATO tippkohtumise eel oleks Eestis olnud nii palju sõnavõtjaid kui seekord. Peaministri artikkel ilmus isegi maakonnalehtedes, kaitseminister kirjutas Postimehes, kaheteistkümnendal tunnil potsatas e-posti üllitis Euroopa Parlamendi liikmelt. Ühtäkki oli meedia ärevil ja mures NATO tuleviku pärast.

Nüüd võib rahulikumalt hingata ja analüüsida USA presidendi sõnumit. NATO Euroopa-liikmed peavad kaitsekulutusi tõstma, USA osa Euroopa kaitse-eelarves on liiga suur.

Peamine oli siiski kõigi osaliste kinnitus, et kaitseorganisatsioon jääb truuks oma põhimõtetele. Eeskätt Venemaale oli mõru pill Makedooniale antud NATO liitumiskutse, sest Moskva on Balkani alasid lugenud oma mõjusfääriks.

Vaat et olulisemgi kui NATO tippkohtumine on esmaspäeval Helsingis toimuv USA-Venemaa liidrite kokkusaamine. Pole ­vähimatki kahtlust, et mõlemad valmistuvad selleks põhjalikult. Olgu kohtumine pikk või lühike, suunab see USA-Venemaa edasisi suhteid.

Tagasi üles