Taudide leviku ennetamiseks kaasneb kohustus mesitarud registreerida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
PRN01:MESI-MESILASED-RAIMO MIHKELSON,O
PRN01:MESI-MESILASED-RAIMO MIHKELSON,O Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Nõue kehtestati, et mesilaste taudide korral oleks võimalik rakendada ühtseid tõrjemeetmeid ja ära hoida haiguste levik.

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonnajuhataja Harles Kaupi sõnade kohaselt jätavad paljud hobimesinikud mesila registrisse kandmata teadmatusest.

Mesindus on üha populaarsem tegevusala, seda nii oma tarbeks kui turustamise eesmärgil. Ometi paljud ei tea, et isegi ühe mesitaru pidamisega kaasneb kohustus tegevus registreerida. Kui taudistunud piirkonnas asub mesila, mille olemasolust pole järelevalveametnikel andmeid, võib tauditõrjel tehtud töö registeeritud mesilatega osutuda nullilähedaseks, kuna hoolimatu mesinik levitab enda teadmata taudi edasi.

Registrisse kantud mesilate asukohad on põllupidajatele avalikult kättesaadavad. Vastavalt põllumajandusministri määrusele peab taimekaitsevahendi kasutaja teavitama kavandatavast taimekaitsetööst vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kes oma mesila olemasolust on teada andnud ja kelle mesilaspered asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada.

“Teades kavandatavatest taimekaitsetöödest, saab mesinik jälgida taimekaitsetööde ajal mesilaste tegevust ja vajaduse korral võtta kasutusele ettevaatusabinõud,” lisas Kaup. Registreerimata mesilate puhul põllumeestel info teabe edastamiseks puudub. Nõnda seavad need mesindusega tegelevad inimesed tarude mesilinnud ise ohtu.

Kaup on täheldanud, et inimesed muretsevad registreerimise järel ametnike sagedasi visiite, aga sellel pole alust. “On tõsi, et veterinaar- ja toiduameti järelevalveametnikud kontrollivad kõiki tegutsevaid mesilaid, kuid mõistlikkuse piires,” kinnitas ta. Praegu kehtiva korra alusel kord kolme aasta jooksul.

Mesilasperede kaardistamine hõlbustab mesinike, põllumajandusameti, põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti ning VTA koostööd.

Üksikasjaliku teabe mesilate registrisse kandmise kohta leiab VTA koduleheküljelt.

Tagasi üles