Seadusloomes ei püütagi defineerida “kodumaa” mõistet. Kodualuse maa ümber aga jätkus riigikogu viimastel töönädalatel juttu kauemaks. Opositsioonipoliitikud hoidsid üht Isamaa ja Res Publica Liidule (IRL) tähtsat teemat pildis tervelt kaks nädalat. Me ise poleks seda kuidagi suutnud.
Teatavasti oli üks IRLi valimiseelseid lubadusi kodukulude piiramine. Konkreetne samm selles valdkonnas on koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lõpuks sai see seadus vastu võetud. Sõna “lõpuks” iseloomustab muidugi kaht nädalat jahmerdamist selle eelnõu teisel lugemisel. Pretensioonid, mida opositsiooni poliitikud koalitsiooni poolele ette heitsid, on kokkuvõetavad mõne reaga.
Riigikogu liige peab olema hea avalik esineja, seega oleks tobe opositsioonisisesele kolm päeva kestnud kõnevõistlusele midagi ette heita. Tubli panuse andis Pärnumaalt mandaadi saanud Kadri Simson, kes puudutas omavalitsustele saamata jääva tulu teemat nii: “Ja maamaksu kaotamise seadustamisel tähendab see seda, et lõigatakse pooleldi läbi see iseseisvuse nõrk nöör, mille otsas omavalitsused ripuvad”.
Ilus kujund, kas pole? Simson oligi ilmselt üks põhjalikumalt teemasse süvenenuid, sest ikka küsis ta enne hääletusprotseduuri oma kõlaval häälel kümme minutit vaheaega. Seda väidetavalt küll meile.
Neli asjaolu
Mõni sõna seadusest, sest ehk pole kõik lehelugejad asjaga põhjalikult kursis. Seaduse kohaselt on maamaksu tasumisest vabastatud maaomanik, sealhulgas korteriomandi omanik, hoonestusõiguse, kasutusvaldusega maakasutaja oma kasutuses elamu- või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud 0,15 hektaril ja mujal kuni kahel hektaril, kui sellel maal asuvas hoones on isiku püsiv elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud andmetele.
Vabastuse eeldus on nelja asjaolu samaaegne esinemine: isik peab olema konkreetse maa omanik või kasutaja; maamaksust vabastatav maa peab olema elamumaa sihtotstarbega või maatulundusmaa sihtotstarbe koosseisu kuuluv õuemaa kõlvik; maamaksust vabastataval maal asub hoone; maamaksust vabastataval maal paiknevas hoones on maa omaniku või kasutaja püsiv elukoht rahvastikuregistri järgi.
Maamaksu tasumisest on vabastatud ka hooneühistu elamumaa füüsilistest isikutest ühistuliikmete osamaksude proportsioonis, kui nende elukoht vastab ülalkirjeldatud tingimustele ja ulatusele iga nimetatud tunnustele vastava hooneühistu liikme kohta.
Juhul kui maa on kaasomandis, siis mitmekordset vabastust ei toimu. Kui mul oleks Rakveres naisega kaasomandis 3000 ruutmeetrit elamumaad, saaks me vabastust ikka 1500 ruutmeetri eest ja teine pool tuleb maamaksuna tasuda.
Seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril.
Pole vaja muretseda
Opositsiooni arvates oli üks selle eelnõuga seotud probleeme menetlemise kiirus. Eelnõu teiseks lugemiseks oli esitatud ametnike koostatud muudetud tekst. Nende arvates tulnuks eelnõu lugemine katkestada, et seda sügisel edasi menetleda. Ikka selleks, et saaks veel muudatusettepanekuid teha.
Riigikogus on jätkamise või katkestamise puhuks ette nähtud kindel protseduur. Ettepanek eelnõu lugemine lõpetada või katkestada saab vastuse hääletamise teel. Riigikogu enamus otsustas jätkata ja eelnõu seadusena vastu võtta. Miks nii? Iga erakond on huvitatud oma valimislubaduste kiirest realiseerimisest ja fikseerimisest.
Meie pakutud lahenduse puhul ei ole põhiküsimus see, ega nüüd äkki keegi pereliikmetest ennast suvilasse sisse registreeri ja seeläbi maamaksuvabastust saa, vaid omavalitsustele tulu puudujäägi korvamine.
Maamaks on tulu, mis 100 protsenti laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse. See tekkiv puudujääk tuleb omavalitsustele kompenseerida. Meile heidetakse ette, et see ainuvõimalik samm ei kajastu seaduses, vaid peaministri riigikogu ees antud lubaduses.
Praegugi käib analüüs, kui suur see kompenseeritav summa täpselt on. Selge on, et 2013. aastal, kui maksuvabadust pakkuv seadus jõustub, peab olema omavalitsustele riigieelarves kompensatsioon tagatud. Muidu pole see valitsus kuidagi tõsiselt võetav. IRL samuti.
Seda eelnõu on peetud Tallinna inimesi puudutavaks eelnõuks. Eks iga pärnakas saa ise arvutada. Sellele seadusele on oma toetust avaldanud korteriühistute liit, mis sellekohase küsitluse on teinud oma 1400 ühistust koosneva liikmeskonna seas.
Maksumaksjate liit rõhutab oma toetusavalduses, et tänapäeva Eestis ei ole inimese kodu juures olev maa mingi luksuskaup ega jõukuse näitaja. Toetust on avaldanud omanike keskliit, mis andis Ene Ergmale üle 7865 inimese allkirjaga avalduse ja väljendab oma volikogu nimel tänu parlamendile selle seaduseelnõu menetlemise eest.
Nii Soome majaomanike liit kui rahvusvaheline kinnisvaraomanike liit on tervitanud seda sammu. Eriti liigutav on Eesti lasterikaste pere liidu toetusavaldus, milles nenditakse: “Eestis on ligemale 12 000 kolme- ja enamalapselist perekonda, kellele maamaksu kaotamine kodudelt on oluline”.
Samal ajal
Samadel päevadel, mil riigikogus peeti kõnevõistlust, menetlesid parlamendi komisjonid ühte Euroopa Parlamendi ja Nõukogu elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguid käsitleva direktiivi eelnõu.
See puudutab krediidiasutuste ja laenuvõtjate kohustusi ja Euroopa Liidu sees praktika ühtlustamist hüpoteeklaenude väljastamisel elamise soetamiseks. See direktiiv ei saa kunagi sellise tähelepanu osaliseks, nagu koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seadus.
Tahtsin selle näite tuua pildi mitmekesistamiseks. Oluline on sellinegi seadusandlik samm, et kodu soetamisel võetaks endale jõukohaseid kohustusi ja kodu säiliks keeruliseski majanduslikus olukorras. Kodukuludega on probleeme veel küll. Küll ei kuulu võimalike lahenduste hulka elektriarvete tasumata jätmise seadus.