Juhtkiri: Buskerudi park Jakobsoni asemele

Pärnu Postimees. Foto: PP

Pärnu Postimees arvab, et Eeri Tammiku mõttel kujundada praegune ebaõnnestunud Jakobsoni park Pärnu Norra sõprusmaakonna Buskerudi pargiks on jumet. Muidugi juhul, kui näiteks linnal ei ole põhjalikku plaani seda kinnistut taashoonestada, nagu see oli enne Teist maailmasõda.

Praeguse Jakobsoni pargi asemele neljast küljest puiesteega piiratud pilkupüüdva ühiskondliku hoone ehitamisest on Pärnu Postimehes juttu olnud, rääkides kesklinna ajalooliste majakvartalite ”hambaaukude” täitmisest.

Jakobsoni park nüüdses olekus ei täida pargi funktsiooni. Jalakäijate teed, mis kas tolmavad või on porised, sunnivad parki vältima. Täielik õnnetus on pergola, mille haljastamiseks ei piisa mõnest metsviinapuu väädist. Algul merelaineid kujutama pidanud lillepeenardest saab aru vaid seda teadev inimene.

Pargi tarvis loodi teokarpe jäljendavad lauad, aga millegipärast kohtab seal inimesi haruharva istumas. Pikemale inimesele on istumiskoht jalgadele kitsavõitu.

Omal ajal läks pargi rekonstrueerimine ja jalutajate magnetiks muutmine maksma müstilise summa: mäletatavasti vist kaks miljonit krooni, aga tulemus kukkus välja nagu alati.

Kirjanik August Jakobsoniga pole see koht vähimalgi määral seotud. Bibliofiil ja Pärnu ajaloo populariseerija Olaf Esna on kunagi Pärnu Postimehes kirjutanud, et Jakobsoni õige koht oleks Räämal Männi pargis. See pole paha mõte, sest varem või hiljem vajab seegi ala rekonstrueerimist, eriti kui millalgi asutakse ellu viima uue silla ideed.

Pealegi on Männi park üks Jakobsoni esikromaani ”Vaeste patuste alev” (1927) tegevuskohti. Lõpuks, kui aus olla, siis kollaborandi ja kvislingina, kes ülemnõukogu presiidiumi esimehena ei julgenud ühelegi abipalujale appi tulla, ei peaks Jakobson seisma linnasüdames.