Kosmonautika puhkekülas ringleb jutte tähekangelastest

Kosmonautika puhkeküla arendaja Aivar Merila näitab Võiste meeste tehtud ahju. Foto: Urmas Luik

Rohkem kui rahvasuus ringlevad pajatused vastab tõele teadmine, et maailma esimene naiskosmonaut Valentina Tereškova ja esimesena avakosmosesse väljunud Aleksei Leonov on jalutanud Jaagupi küla kõige kaunimal rannaribal ajal, mil Vzmorje puhkebaas kuulus Nõukogude Liidu kaitseministeeriumile allunud täppismasinaehituse teadusliku uurimise instituudile.

Kohalik mees, Lepanina hotelli omanik Jaak Valge ajas tollal puhkebaasis majandusasju ja on, suu muigel, meenutanud, kuidas ta vene saunas pidi kõva leili nõudnud Tereškova selga vihtlema. Aga Valge on rääkinud sellestki, et Vzmorjes puhkajate hulgas leidus neid, kelle nime keegi ei kuulnud ja keda saatis oma turvameeskond.

Kõrged elupuuhekid

Sellest ajast on palju vett merre voolanud. Eesti Vabariigi taasiseseisvaks kuulutamise järel kasutas kaheksal ja poolel hektaril olevaid rajatisi piirivalve, neist tühjaks jäänud hooned ja kinnistu pani siseministeerium müüki 2007. aastal. Läks õnneks! Kosmonautika puhkeküla areneb ja väärtustab samal ajal legendaarset möödanikku, remondib ja jõudumööda sisustab säilinud hooneid ning paneb võib-olla kunagi tööle purskkaevu, mille keskosa kaunistab hiiglaslik betoonkroonlehtedega õis.

Kõrged ja tihedad elupuuhekid palistavad teed puhkemajani. Igihaljaste puude kasvu järgi otsustades istutati need 1960. aastatel, kui Moskva instituudi töötajaile siia puhkekompleks rajati.

“Haljastuse on siin kujundanud Vene kuulsad maastikuarhitektid Grišakovid,” ütleb ettevõtja ja Kosmonautika puhkeküla arendaja Aivar Merila, ulatades terekäe puhkemaja uksel.

Puhkemaja on remonditud, selle köök ajakohaselt sisustatud ja saali täitev pärnulase Jüri Teinburgi valmistatud puitmööbel lisab ruumile soojust. Mõnusust aga seintele säetud maalid, mille autorid on Tartu ülikooli maaliosakonna tudengid, kelle töid tuleb näituse tarvis juurde. Seda saavad uudistada Kabli “Päikeseloojangu” festivali külastajad, sest Kosmonautika puhkeküla on üks piirkonna suvesse sobitatud omanäolise muusikapeo esinemispaiku.

Tänasest on puhkemajas avatud kohvik, lähiplaanis rattalaenutus ja sissesõidu juures teabepunkti avamine. Selle töötaja jagab muu hulgas infot piki Pärnumaa rannikut 250 kilomeetril Varblast Iklani kulgeva turismimarsruudi – romantilise rannatee kohta, sest sellele jääb ka Jaagupi oma “kosmonautide suvilaga”.

Romantikat puhkemaja maast laeni otsaaknast avanevale merevaatele lisavad kariloomad, musta-valgekirjud mullikad, kes on renditud osaühingust Weiss ja kes kui kütet mittenõudvad looduslikud muruniidukid söövad isukalt rannaala lagedamaks.

Saunamaja järgmisena

Hiigelkinnistut aitab korras hoida kohalikku kogukonda kaasav MTÜ Avarus, mis selleks sai toetust keskkonnainvesteeringute keskusest. Rajatav roigasaed ilmestab maastikku ja piiritleb puhkeküla ala Jaagupi sadamast alates.

“Saunamaja on järgmisena plaanis remontida, meilt küsitakse, kas sauna saab, aga seni peab leppima dušiga, tahame saunateenust pakkuda aasta ringi,” seletab Merila ja kutsub vaatama renoveeritud majutushooneid, kuhu lisavooditega on võimalik panna 48 inimest, kuid remontimist ja sisustamist jätkates võiks Kosmonautika puhkekülas olla korraga 200–300 külastajat.

Legendaarse paigaga seoses tiksub siinsete ettevõtjate peas muuseumi loomise mõte majja, mida tänini kutsutakse Tereškova majaks, sest 1963. aastal tähelennu teinud kindrali auastmes naine elas Jaagupis olles siin.

“Jüri Tenson on lubanud meile muuseumi tarvis anda materjale, meile on endast andnud teada mees, kes osales siin täppislaserikatses, kus sihtmärk oli seatud üles Kihnu,” vahendab Merila endale kõneldut.

Võiste ahjumeistrid tegid puhkemajja ahju, mis talvel kütab kõrge viilkatusega avara ruumi kiiresti soojaks. Üle ahjukere läheb nagu komeedi saba, millel slaavi tähtedega kiri “Tereškova”. “Nad arvasid, et peab mingi krihvi juurde tegema, nii nad selle kirja vormisidki,” mainib Merila.

Ja kui mõttes ettevõtmised tasapisi tegudeks saavad, hakkavad külastajad maiustama kohaliku jäätise ja kookidega ning suveniiriks kaasa ostma tuubimarmelaadi, sest Põltsamaa Kosmose tuube mäletab keskealine põlvkond oma lapsepõlvest, ja kuulma sinna juurde juttu, et sellistest tuubidest maiustasid tähelaevade kangelasedki.