Jaagupi ettevõtlik pere hangib endale tööd kogu riigist

Ranna talu peremees Jüri Hanson ja perenaine Tea Hanson on tuntud kohalikud ettevõtjad, taamal isa ehitatud kaarsillal seisavad nooremad lapsed Marianne ja Romek, kes vabal ajal naudivad puhkust oma rannas. Foto: Urmas Luik

Veidi alla 100 elanikuga Jaagupi külas maalilise Liivi lahe kaldal elab Tea ja Jüri Hansoni pere, kes ettevõtjatena leiavad tööd kõikjal riigis ja on kaasanud oma tegemistesse juba vanema poja Taavi kui turundusjuhi.

Turundus toimib. Selle kinnitus on osaühingute Puurvesi ja Soojustus Puistevillaga koduleht, mis Hansonite ettevõtetest annab võimalikule kliendile tervikpildi, kuid sellest tugevamaks arvab pereema Tea suulist reklaami, mida levitavad nende tehtud puurkaevude või soojustatud pööningutega rahule jäänud.

Puurkaevude projekteerimise ja puurimise osaühing on asutatud 2008, puistevillafirma aga võib tähistada 15. aastapäeva ja on välja kasvanud omaaegsest Pärnus tegutsenud ettevõttest.

Oma rand ja aed

Kahe küla, Krundiküla ja Jaagupi piirile rajasid Hansonid kodu Vene aja lõpus. Pereisa jutu järgi tahtnuks ta saada majaehitamise platsi vallakeskusesse Häädemeestele, aga alevis olid krundid juba jagatud.

Tagantjärele veerandsaja aasta tagusele ajale mõeldes ei kahetse mees enam, et nii läks, sest omaette olemises peitub väga suur väärtus, eriti sellele, kelle tööobjektid asuvad kodunt kaugel.

Majatagune rannaniit ja mereni viiv rada on niidetud, pereisa on üle laia veeriba ehitanud laste rõõmuks ja silmailuks kaarsilla.

“Üks elukoht on kümme korda rohkem väärt kui kümme suvilat,” leiab Jüri, mõeldes rannikut pidi männiku varju kergitatud suvilatele, kus elatakse vaid aasta kauneimal ajal ning kus puhkajad ei panusta kohaliku elu edendamisse, sest maapoes käimise asemel toovad nad toidu- ja joogikraami linnast kaasa.

Aga me ei saanud kokku selleks, et võõrast elustiili arvustada.

Pereisa Jüri on lõpetanud Tihemetsa sovhoostehnikumi tehniku-mehaanikuna ja see kool andis talle tugeva põhja, ka majandusanalüüside koostamiseks.

Pereema Tea õppis raamatupidamist Mõdriku tehnikumis ja hoiab joone peal mõlema ettevõtte tulud-kulud. Selle kõrval, nagu tööd veel vähe oleks, on Ranna talu lille-, köögivilja- ja marjaaed kujundatud erialaajakirja kaanepildi vääriliseks. Kui ka väga tahaks, ei leia siit maltsapoegagi.

Meeleolu ja maahõngu loomiseks on peremees külvanud kartulimaasuurusele lapile põlluherned, et möödakäija kaunu kas või peoga rabada saaks.

“Ükskord oli meil õu poolakaid täis, terve bussitäis, neid oli GPS siia juhatanud, pidid minema Ranna Kodusse, aga pöörasid sisse teeots varem, meile, Ranna tallu,” muheleb Tea seda elevust tekitanud seika meenutades.

Ranna talu pererahvast eristab paljudest eraomanikest see, et nende teeotsas ei seisa sissesõitu keelavat omaloomingulist “tellist” ega anonüümset “Eramaa” silti, kus pole nime ega telefoninumbrit, millelt edasitulemiseks luba küsida.

Starditoetusega algus

Häädemeeste ettevõtluskoja liikmena leiab Jüri, et piirkonna arengu huvides tuleb mõelda, kuidas siduda suvitajadki ettevõtluse vankri külge.

“Muidu raiskavad hulga meie päikest ära, aga midagi tahaks tagasi ka,” ütleb ta ja arutleb, kui tähtis on head haridust andva keskkooli olemasolu vallas ja kuidas töö(koht) tuleb järele siis, kui tunnetatakse koha väärtust, ning hüva nõu küsida pole kunagi liiast.

Hüva nõu käisid Hansonid küsimas Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuses, kui plaanisid asutada puurkaevufirma. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse starditoetusega muretses OÜ Puurvesi vajalikud puurtarvikud ning läbis edukalt aruandluse labürindi.

Isalt vanemale pojale läinud osaühing täidab valdavalt tellimusi, mida esitavad hajaasustuse veeprogrammis valdades sõelale jäänud puurkaevusoovijad.

“Oma firmas olen ise enda aja peremees, olen olnud allasutuse juht ja tean, mida see tähendab: pinge ja vastutus kogu aeg peal,” mainib Jüri ja nihutab õues lauale lähemale päikest peitvat varju.

Perenaine tuleb toa poolt, käes taldrik endaküpsetatud leivaga ja võitoos, ja hüüab lapsedki laua juurde kokku. Lõhnava, pähklitega rukkileiva hammustajate kõrvu kostab puurmasina müra, sest sellele hooldust tegev peremehe õepoeg Sander ei luba endale puhkepausi enne, kui on veendunud tööga ühele poole jõudmises.