Ehkki olen sel millenniumil ja mõni aeg eelmisestki lasknud Dionysose viinamäel rahuga rohtuda, olin omal ajal päris kabe tipsutaja. Seepärast ei tiku ma ainumastki topskivenda hurjutama ega kainusest jutlustama.
Urmas Hännile: Jälle kits kärneriks
Tulemus võib olla sama nagu anekdoodis, kus isa aina keelas ulakust teinud poega, kuni too nähvas: „Emme ütleb sulle ka, et ära kraanikaussi pissi, aga sina pissid ikka.”
Nagu mina karskusest, ei passi kaitseminister Laar kõnelema meie kaitseväele tankide muretsemisest, mida ta siiski tegi Delfile 5. juulil antud usutluses.
Paraku mõjub üksi teadmine, et Laar võib hakata Eesti kaitseväele terasvägilasi soetama, hirmehmatavalt: ammuks see oli, kui sama mehe relvatehing Iisraeliga läks toona noorukesele riigile maksma ümmarguselt 60 miljonit USA dollarit. Mille eest, ütlevad spetsid, sai Eesti asise lahingutehnika asemel hunniku vanarauda.
Võib-olla on nooremleitnant Laar nüüd usinalt tudeerinud tankilahingute teoreetikute kindralooberstite Hermann Hothi ja Heinz Guderiani õpetusi ja teab täpselt, kuidas Eesti soomusarmaadaga peletada siia kippuvaid peninukke, ainult kes see hull meid ründab.
Milleks hakata laastama, kui siinne põllumajandus- ja metsamaa on 1. maist kõikidele osta. Et valitsus andis riigikogule menetleda ja muidugi heaks kiita kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu (54 SE), ongi tore ja lisab isamaa müügi protsessile loomingulisust: Eesti seadused näiksegi selleks olevat, et nende täitmisele vilistada.