/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Võlakriisis siplev Kreeka on avaldanud soovi, et teist abipaketti suurendataks 100 miljardi euroni senise 80 asemel. Rahvusvaheline valuutafond on öelnud, et pole veel otsustanud oma osalust teises abipaketis.
Juhtkiri: Kui kaua võib?
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
13. juuli 2011, 09:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimene, 110 miljardi euro suurune abipakett on aidanud hoida Kreekat reanimatsioonis, sest äsja selgus, et aasta esimesel poolel oli sealse majanduse langus sügavam ja riigieelarve puudujääk kasvas ligi kolmandiku võrra ning Kreeka ei suutnud eelarveülesannet täita.
Punane tuli on löönud põlema Itaalia kohal, kelle riigivõlg on kasvanud üle 1,6 triljoni euro. Sealne parlament peaks vastu võtma karmid säästumeetmed, et riigieelarve 2014. aastaks tasakaalu saada.
Portugali majandus on languses ja midagi head polevat loota järgmiselgi aastal.
Euroriikide rahandusministrite eesistuja Jean-Claude Juncker soovitab suurendada kriisifondi 1,5 triljoni euroni, kui tekib oht, et võlakriis võib levida eurotsooni suurtesse riikidesse nagu Hispaania ja Itaalia. Kui kaua võib?
Ilmselt peaksid PIIGS riigid (Portugal, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Hispaania) pärast aastaid kestnud pillamist tõmbama püksirihmad väga koomale. Räiged kokkuhoiuabinõud aga tooksid seal rahva tänavatele ja Euroopa Liidu lõunaserva ähvardaks peale võlakriisi ka poliitiline.
Samal ajal saab selgeks, et loopida raha võlaahju nagu Kreeka puhul vaid pikendab agooniat. Pealegi tekib küsimus, kust peaksid need uued ja uued miljardid tulema? Euroala riikidest võib veel midagi välja pigistada, kuid mitte lõputult.
Euroopa poliitikud ei taha tunnistada, et tegemist ei ole enam pelgalt ühisraha kriisiga. Eurot räsivast võlakriisist on saanud Euroopa Liidu kriis, mis võib selle ühenduse tuleviku seada kahtluse alla.