Pärnu Postimees püüab oma lugejate valikut rikastada Pärnu tulise toetaja professor Peeter Järvelaidi suveesseedega, mis peaksid kultuurilembesele ja haritud inimesele andma küllalt mõtteainet. Jah, õigusajaloolase Järvelaidi mõttekaar käib kõrgelt, ent see polegi paha. Suurelt mõtlemata ei jõua me kaugele.
Juhtkiri: Julgete mõtete maailmas
Julgete ja suurte mõtete maailma liigitub tema tänane essee Pärnu akadeemiast.
Põhjust rääkida Pärnu akadeemiast annab seegi, et Eestis on piisavalt vaimuinimesi, kelle juured või kooliharidus on seotud Pärnuga. Rääma mehest professor Rein Veidemann ongi juba soovitanud Sihtasutuse Pärnu Akadeemia loomist. Koostamist ja väljaandmist on väärt biograafiline leksikon Pärnust pärit akadeemilistest ja prominentsetest kultuuriinimestest. Siiani puudub tervikuurimus Pärnu kultuuriajaloost. Kes võtaks käsile näiteks hiljuti manala teele lahkunud, kuid Pärnus sündinud ja koolihariduse saanud Fanny de Siversi elu ja loomingu uurimise?
Ühtlasi tahame tänase arvamusküljega juhtida avalikkuse tähelepanu sellele, et Eliisabeti koguduse ajalooline pastoraadihoone, millel Johann Heinrich Rosenplänterit meenutav tahvel, on Eesti riigi poolt hävinemisele määratud.
Professor Järvelaid ongi alustanud tasahilju lobitööd, et leida huvilisi asutusi, organisatsioone, üksikisikuid, kes oleksid valmis toetama Pärnu akadeemia mõtet.
Siinkohal oleks huvitav teada, mida arvab linnavalitsus Pärnu kultuuriloo uurimisest ja talletamisest. Üllatuslikult avastasime, et linnavalitsuse struktuuriüksusena eksisteerib koguni haridus- ja kultuuriosakond. Milline võiks olla ametnike arvamus asjast?
Pärnust pärit loome- ja vaimuinimeste elu ning töö uurimine väärib sihikindlat tegutsemist ja toetust, mis ei sõltu parasjagu võimul olevast koalitsioonist.